Välisriigi dokument

Eesti kodanik või Eesti elanik, kes on välisriigis abiellunud, lahutanud, muutnud nime või sugu, registreerinud lapse sünni või lähedase surma, peab eelnimetatud sündmustest Eestis teada andma 30 päeva jooksul perekonnaseisuandmetes toimunud muudatusest arvates, et muudatused sisse viia rahvastikuregistrisse.

Välisriigis toimunud perekonnasündmus on välisriigis registreeritud perekonnasündmus, mille kohta on väljastatud tõend või registriväljavõte. Eesti rahvastikuregistrisse kantakse esitatud dokumendi alusel andmed, kui Eestis muudatusi tunnustatakse.

Välisriigis koostatud perekonnaseisudokumendi võib registrisse kandmiseks esitada ükskõik millisele maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele või Eesti välisesindusele välisriigis.
Välisriigi dokumendi sisestamiseks rahvatikuregistrisse on vajalik esitada isikut tõendav dokument ja rahvatikuregistrisse kantav nõuetele vastav välisriigi dokument.
Toiming on riigilõivuvaba.

Nõuded välisriigi dokumendile

Välisriigi dokument peab olema:

  • originaaldokument;
  • apostillitud või legaliseeritud, kui välisleping ei näe ette teisiti;
  • vandetõlgi pool tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on juba vene või inglise keelne.

Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud dokument ei pea olema apostillitud ega legaliseeritud. Kui Euroopa Liidu riigis ei saa taotleda inglise keelset dokumenti, tuleb selle riigi keeles välja antud dokument tõlkida vandetõlgi poolt eesti, vene või inglise keelde.

Dokumendi kinnitamine apostilliga on eriline rahvusvaheliselt kasutatav avaliku dokumendi tunnistus, millega dokumendi välja andnud riik kinnitab dokumendi ehtsust ja väljaandmise pädevust ehk dokumendil oleva ametniku allkirja ehtsust ja asutuse pitseri või templi õigsust.

Dokument kinnitatakse apostilliga riigis, kus see on välja antud!

Legaliseerimine on formaalsus, millega pädev ametiasutus kinnitab avaliku dokumendi allkirja ja dokumendil oleva pitseri või templi ehtsust või alla kirjutanud ametniku pädevust.
Välisriigi avalik dokument, mida soovitakse kasutada Eestis, tuleb legaliseerida selle riigi välisministeeriumis või välisesinduses, kus dokument on välja antud, ning seejärel Eesti Vabariigi välisesinduses või välisministeeriumi konsulaarosakonnas.
Eesti territooriumil asuvate välisesinduste legaliseeritud dokumendid ei vaja täiendavat legaliseerimist välisministeeriumi konsulaarosakonnas.
Legaliseeritakse ainult originaaldokumenti, selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja, väljavõtet või väljatrükki, millel on sellele dokumendile allakirjutanud ametiisiku originaalallkiri, ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning dokumendi väljaandnud asutuse originaalpitser.

Legaliseerimine ei kinnita dokumendi sisu ning õiguspärasust ega määra dokumendi õigusmõju tunnustamist Eestis.

Välislepingud

Perekonnaseisuasutusele esitatavad Läti, Leedu, Poola, ja Ukraina ametiasutuste poolt väljastatud perekonnaseisudokumendid on vabastatud formaalsuse nõuetest. 
Dokumendid peavad olema vandetõlgi poolt tõlgitud eesti, vene või inglise keelde v.a juhul kui dokument on juba vene või inglise keelne.
18.03.2025 lõppes Eesti-Vene õigusabileping, seega tuleb alates 19.03.2025 esitada Venemaal väljatatud dokument apostilliga kinnitatult.

Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete leping, 03.04.1994
Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades, 17.05.1996
Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ning kriminaalasjades, 07.02.2000

Perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise 1976. a Viini konventsiooni alusel saab väljastada tõendeid (CIEC), mida konventsiooniga ühinenud riigid tunnustavad ilma legaliseerimise või samalaadse vorminõudeta ja tõlketa.
CIEC vormil tõendi saab taotleda konventiooniga ühinenud riikides: Austria, Belgia, Bosnia, Bulgaaria, Carbo Verde, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Sloveenia, Šveits, Türgi.

Konventsioonikohane sünni-, surma ja abielutõend on mitmekeelne ja seda ei pea tõlkima ega apostilliga kinnitama.
CIEC tõendeid väljastavad Eesti maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused, CIEC tõendeid ei väljasta Eesti välisesindused välisriigis.

Eesti ametiasutused tunnustavad konventsiooniosaliste (eelnimetatud) riikide väljastatud vastaval vormil antud tõendit ilma tõlketa ja apostillimata.

Perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise konventsioon, 08.09.1976
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Brüssel II määruse kohaselt tunnustatakse ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust teistes liikmesriikides erimenetluseta. Eelkõige ei nõuta erimenetluse järgimist liikmesriikide perekonnaseisuregistrite ajakohastamisel abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitleva kohtuotsuse alusel. Loe veel

Nõukogu määrus (EL) 2019/1111, 25. juuni 2019, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud)

Euroopa Liidu (EL) 2016/1191 määrusega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad avalikud dokumendid, mille eesmärk on tõendada ühte või enamat järgmistest asjaoludest: sünd, elusolek, surm, nimi, abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis, abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võime ja registreeritud kooselu staatus, registreeritud kooselu lõpetamine, lahuselu või registreeritud kooselu kehtetuks tunnistamine, vanemlus, lapsendamine, alaline asukoht ja/või elukoht, kodakondsus, karistusregistrikande puudumine.

EL mitmekeelne standardvorm on abivahend ametnikule dokumendi tõlkimisel ja see väljastatakse eesti keelse tõendi juurde.

Nimetatud asjaolusid tõendavad avalikud dokumendid on vabastatud igasuguse formaalsuse (apostille) nõuetest. Määruses ei käsitleta dokumendi sisuga seotud õigusmõju tunnustamist teises liikmesriigis. 
Lisaks ei või nõuda avaliku dokumendi tõlget kui see on liikmesriigi ametlikus või liikmesriigi poolt aktsepteeritud keeles või kui dokumendile on lisatud määrusekohane mitmekeelne standardvorm, mis on avaliku dokumendi tõlkimise abivahend.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) 1024/2012

Perekonnaseisusündmust tõendav dokument, mille on väljastanud Prantsusmaa, Belgia, Läti, Taani, Iirimaa, Itaalia on vabastatud igasuguse formaalsuse nõuetest. See tähendab, et apostillima ei pea ka Eesti perekonnaseisudokumenti, mis esitatakse eelnimetatud riikidesse. 

Konventsiooni kohaldatakse avalikule dokumendile, mis on koostatud liikmesriigi territooriumil ja mida soovitakse kasutada teise liikmesriigi territooriumil või esitada teise liikmesriigi diplomaatilisele esindajale või konsulaarametnikule, isegi siis, kui nad tegutsevad riigis, mis ei ole selle konventsiooni osaline. Nt kui Eesti dokumenti soovitakse esitada Taani saatkonnale Soomes, on Taani saatkond Helsingis kohustatud dokumendi vastu võtma lisatingimusi esitamata.

Dokumendile lisatakse üldjuhul ka kinnitatud tõlge dokumenti vastuvõtva riigi poolt aktsepteeritud keelde.

Euroopa Ühenduse liikmesriikide dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsioon

Eestis aktsepteeritakse ilma formaalsusteta dokumente, mille on väljastanud konventsiooni osalisriigi diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik. 
Lisaks, tulenevalt Välisministeeriumi otsusest, aktsepteeritakse ilma formaalsusteta ka Eestis asuvate konventsiooniga mitteühinenud  riikide välisesinduste poolt väljastatud dokumente. 

Välisministeerium legaliseerib nende Londoni konventsiooniga mitteühinenud riikide välisesinduste dokumente, kes on Eestisse akrediteeritud, st kelle konsulaarpiirkond on Eesti, kuid mis ei asu Eesti territooriumil. Londoni konventsiooniga mitteühinenud riikide välisesinduste dokumente, mis on väljastatud kolmandates riikides, on Eestis esitamiseks kõlbmatud ja neid üldjuhul ei legaliseerita.

Diplomaatiliste esindajate ja konsulaarametnike väljastatud dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Euroopa konventsioon

Välisriigi dokumente võtab vastu ja sisestab rahvastikuregistrisse:

Võru linna vapp, roheline kuusk kollasel taustal

Kersti Kattai

Perekonnaseisutomingute spetsialist

Jüri tn 11, Kab 9
E 14.00 - 16.30
K, N 9.00 - 11.30
Lõuna 12.00 - 13.00

Vastuvõtuvälisel ajal kohaletuleku aeg eelnevalt kokku leppida.

Haridus: keskeriharidus

Eriala: algklasside õpetaja

Jüri tn 11, Kab 9
E 14.00 - 16.30
K, N 9.00 - 11.30
Lõuna 12.00 - 13.00

Vastuvõtuvälisel ajal kohaletuleku aeg eelnevalt kokku leppida.

Vastuvõtuvälisel ajal kohaletuleku aeg eelnevalt kokku leppida.

Loe veel

Viimati uuendatud 06.02.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?