UUS! Alates 1. jaanuarist 2026 registreerivad lapse sündi ainult maakonnakeskuste kohalikud omavalitsused.
Paberkandjal sünnitõendi saab kätte sünni registreerinud maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest.
Sünni saab registreerida:
E-rahvastikuregistris saavad avalduse esitada abielus või mitteabielus olevad vanemad ja üksikvanem.
Teenus on kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles. Avaldus vajab vanema(te) poolt digitaalset allkirjastamist.
- Kui valitakse digitaalne tõend, registreeritakse sünd automaatselt ja vanemad saavad sünni registreerimise järel teate, et sünd on registreeritud. Automaatmenetluses kinnitatakse elektrooniline tõend Siseministeeriumi digitempliga, mis on vanematele portaalis allalaaditav 30 päeva alates tõendi väljastamisest.
- Kui valitakse paberkandjal sünnitõendid, registreeritakse sünd samuti automaatselt, kuid sünnitõendid saavad vanemad kätte sünni registreerinud maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest.
Perekonnaseisuasutuses saavad sünni registreerida:
- kodusünnitusel sündinud lapse lapsevanemad;
- alaealine lapsevanem;
- mitteabielus vanemad kahekesi kohal olles;
- abielus vanematest üks, võttes kaasa teise vanema kirjaliku nõusoleku;
- välisriigi kodanik(ud), kelle laps on sündinud Eestis.
Paberkandjal sünni registreerimise avaldust ei ole tarvis eelnevalt täita!
Sünni registreerimisel kantakse lapse vanematena rahvastikuregistrisse:
lapse sünnitanud naine
mees:
- kes on lapse emaga abielus;
- kes on isaduse omaks võtnud;
- kelle isaduse on tuvastanud kohus;
- kes on andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks anonüümse doonori või mittepartnerist doonori seemnerakkudega;
- kes on andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks partnerannetajana.
kes on andnud nõusoleku oma naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks.
Võru linnavalitsuses registreerivad sünde
Kersti Kattai
Perekonnaseisutomingute spetsialist
Jüri tn 11, Kab 9
E 14.00 - 16.30
K, N 9.00 - 11.30
Lõuna 12.00 - 13.00
Vastuvõtuvälisel ajal kohaletuleku aeg eelnevalt kokku leppida.
Haridus: keskeriharidus
Eriala: algklasside õpetaja
Jüri tn 11, Kab 9
E 14.00 - 16.30
K, N 9.00 - 11.30
Lõuna 12.00 - 13.00
Vastuvõtuvälisel ajal kohaletuleku aeg eelnevalt kokku leppida.
Anneli Nelk
Registripidaja
Jüri tn 11, Kab 8
E 14.00-16.30,
K, N 9.00-11.30
Lõuna 12.00-13.00
Vastuvõtuvälisel ajal kohaletuleku aeg eelnevalt kokku leppida.
Haridus: kõrgharidus
Eriala: ettevõtlus ja finantsjuhtimine
Jüri tn 11, Kab 8
E 14.00-16.30,
K, N 9.00-11.30
Lõuna 12.00-13.00
Vastuvõtuvälisel ajal kohaletuleku aeg eelnevalt kokku leppida.
Vastuvõtuvälisel ajal kohaletuleku aeg eelnevalt kokku leppida.
Loe lisaks:
Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta.
- abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus.
- abielus mitteolevad vanemad lepivad sünni registreerimisel kokku, kas hooldusõigus on ühel või mõlemal vanemal. Kui vanemad lepivad kokku ühe vanema ainuhooldusõiguses, ei ole teisel vanemal esindusõigust, kuid on õigus ja kohustus lapsega suhelda ning kohustus last ülal pidada. Hooldusõiguseta vanemal ei teki õigust perehüvitisele.
Kui vanemad soovivad pärast sünni registreerimist hooldusõiguse valikut muuta, saab seda teha kohtus.
Kui lapse ema on alaealine ja kohus ei ole tema teovõimet laiendanud lapse sünni registreerimise osas, on lapse, kelle sündi registreeritakse, seaduslikuks esindajaks kohalik omavalitsus. Perekonnaseaduse § 176 lõike 1 kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
Kui lapse isa on alaealine, saab ta oma seadusliku esindaja nõusolekul võtta omaks isaduse ja anda nõusoleku lapse nime kohta.
Kui lapse isa on täisealine ja abielus lapse alaealise emaga, on lapse isa lapse seaduslik esindaja ning lapse sünni registreerimise avalduse saab esitada lapse isa.
Kui lapse isa on täisealine, kuid ei ole lapse alaealise emaga abielus, saab ta lapse seaduslikuks esindajaks pärast isaduse omaksvõttu.
Kõikide sünni registreerimisel antavate tahteavalduste ja nõusolekute (nime andmine, isaduse omaksvõtuks) puhul peab alaealise tahteavaldusele ja nõusolekule andma oma nõusoleku tema seaduslik esindaja ehk alaealise vanem(ad) või eestkostja.
Sünnitoetuse taotlemine Võru Linnavalitsusest
UUS! Alates 01.01.2026 makstakse perele Võru linnas sünnitoetust kokku 1000 eurot kolme aasta jooksul kolmes osas:
I osa 500 eurot pärast lapse sünni registreerimist;
II osa 200 eurot lapse 1-aastaseks saamisel;
III osa 300 eurot lapse 3-aastaseks saamisel.
NB! Sünni registreerimisel saab laps ema rahvastikuregistris oleva elukoha (mitte lisa-aadressina registreeritud elukoha!). Võru linnavalitsuse sünnitoetuse taotlemise aluseks on tingimus, et lapse elukoht rahvastikuregistris on sünni hetkel Võru linn. Seega, palun lapse emal kontrollida enne lapse sündi rahvastikuregistris olevat elukohta. Oma andmeid saate kontrollida portaalis rahvastikuregister.ee
Erisused!
Kui emal elukoht rahvastikuregistris puudub, ei ole ka lapsel peale sünni registreerimist elukohta. Kui ema registreerib oma elukoha, saab laps peale sünni registreerimist elukoha ema elukohaalguse kuupäevaga. Selle erisuse puhul ei saa Võru linna sünnitoetust taotleda!
Kui emal on elukoht, kuid ta registreerib uue elukoha pärast lapse sündi ja enne lapse sünni registreerimist, tekib lapse sünni registreerimisel lapsele kaks elukohta: esimene elukoht, mis oli lapsel sünni ajal ja teine elukoht, mille registreeris ema pärast lapse sündi ja enne lapse sünni registreerimist. Teine elukoht jääb rahvastikuregistris kehtivaks elukohaks, esimene elukoht saab lõpukuupäeva teise elukoha registreerimisel.
Riiklikust sünnitoetusest; Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaal
Isaduse omaksvõtu avalduse saab esitada:
Kui lapse eostanud mees, kes ei ole lapse emaga abielus, võtab isaduse omaks, ei ole lapse emal enam vaja abikaasa nõusolekut selleks, et lapse tegelikult eostanud mees saaks isaduse omaks võtta. Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid.
Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel.
naise raseduse ajal, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine osutub pärast lapse sündi võimatuks või raskeks. Avaldus tuleb esitada perekonnaseisuasutusele.
Kui rahvastikuregistris lapse andmetes isa andmed puuduvad, saab lapse isa esitada isaduse omaksvõtu avalduse.
Avaldus ja ema nõusolek esitatakse perekonnaseisuametnikule isiklikult või notariaalselt tõestatud vormis. Isaduse omaksvõtuks on alati vaja lapse ema, täisealise lapse või alaealise lapse nõusolekut. Võimalik on anda lapsele vanemate kokkuleppel isa perekonnanimi (vajalik lapse nõusolek) ning muuta hooldusõigust. Väljastatakse uute andmetega sünnitõend.
Vanglas viibiv lapse isa saab esitada perekonnaseisuametnikule notariaalselt tõestatud vormis isaduse omaksvõtu avalduse. Lapse ema esitab linnavalitsuses perekonnaseisuametnikule nõusoleku isaduse omaksvõtuks.
Kui ema on surnud ja ta ei ole enne surma isaduse omaksvõtuks nõusolekut andnud või on kohus emalt hooldusõiguse täielikult ära võtnud, ei saa perekonnaseisuasutuses isadust omaks võtta - isaduse saab tuvastada kohtus.
Välisriigis võib esitada isaduse omaksvõtu avalduse Eesti konsulaarasutuses, kes edastab selle Eesti perekonnaseisuasutusele, kus lapse ema annab isaduse omaksvõtule oma nõusoleku.
Välisriigis sündinud lapse suhtes saab isaduse omaks võtta ka Eestis, kui on täidetud vastavad tingimused (REÕS § 62).
Viimati uuendatud 04.05.2026
