Muud kasulikud lingid:

Kohaliku toidu kaubamärk Uma Mekk

Vana-Võrumaa tunnusmärk 

Võrumaa Turismiinfo - Visit Võru

Võru linna Avatud Uksed

Võru maakonna klastrid

Ettevõtted suuruse ja tegevusala järgi

Võru linna ettevõtted jagunevad töötajate arvu põhjal järgnevalt: 1-9 töötajaga ettevõtteid 383, 10-49 töötajaga ettevõtteid 61 ning 50 või enama töötajaga ettevõtteid on 9.

Ootuspäraselt on väikeste, s.o 1–9 töötajaga ettevõtete osatähtsus linna ettevõtluses kõige suurem. Märkimata töötajate arvuga ettevõtteid oli 287 (arvestamata füüsilisest isikust ettevõtjaid). Suhteliselt suur on aga ka nende osaühingute arv, kus pole registreeritud ühtegi palgatöötajat (368). Kui arvestada kohalike omavalitsuste ühinemise eelset seisu e. haldusreformi  eelset haldusüksuste arvu, on üle 50 töötajaga ettevõtete osakaal Võrus pisut suurem riigi keskmisest tasemest. Samas jääb Võru linn keskmise suurusega ettevõtete arvestuses oma 9 ettevõttega alla näiteks Viljandile (18 ettevõtet), Rakverele (10), samuti Võru vallale (10), mis võib kõnelda töötleva tööstuse ja muu tootmismahukama ettevõtluse mõnevõrra paremast seisust nendes omavalitsustes. Üle 100 töötajaga ettevõtteid on Võrus hetkeseisuga neli.

Võru maakonnas oli 2018. a alguse seisuga 10-49 töötajaga ettevõtteid kokku 109. Üle poole (56%) kuni 50 töötajaga ettevõtetest tegutseb Võru linnas. Seega on Võrus igapäevaselt töötavad ettevõtted ja firmad jätkuvalt olulised tööandjad ka maakonda tervikuna vaadates.

Võrus tegutsevad ettevõtted on registreeritud Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori järgi 354 erineval tegevusalal. Seejuures on viimastel aastatel lisandunud ka uusi tegevusvaldkondi, mistõttu saab öelda, et linna ettevõtluspilt  on mitmekesistunud. Levinumateks tegevusaladeks Võrus on hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, juuksuri- jm iluteenindus, enda või renditud kinnisvara üürimine ning käitlus. Esindatud on ka tööstuse valdkonna ettevõtted nagu puidu- ja metallitöötlus ning tootmine, saematerjali jm. puidutöötlemissaaduste tootmine, samuti õmblus- ja tekstiiltoodete valmistamine. Linna külastajaid teenindab 3 hotelli ja 4 muud majutusasutust.

Joonis 2   Võru linna ettevõtted levinumate tegevusalade kaupa (arv)

Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Ettevõtlusaktiivsus

Ettevõtlusaktiivsus näitab statistilisse profiili kuuluvate majanduslikult aktiivsete ettevõtete (äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad) arvu 1000 elaniku kohta. Statistikaameti andmetel on ettevõtlusaktiivsus Võru linnas järjepidevalt tõusnud. See on ühelt poolt peegeldus üldisemast majandusarengust, kus ettevõtlusaktiivsus riigis tervikuna on viimastel aastatel  olnud tõusulainel –ettevõtete koguarv on pidevalt kasvanud, uute ettevõtete juurdekasv on kiirenenud.

Kahe viimase aastaga on registreeritud ettevõtjate arv kasvanud ka Võrus. Näiteks on võrreldes 2016. aastaga lisandunud 104 osaühingut. Sellest võib järeldada, et  linnas on ettevõtlusaktiivsus mikro- ja väikeettevõtete osas paranenud, alustavaid ettevõtjaid ja kohalikke ettevõtlikke inimesi on juurde tulnud.

Elanikkonna ettevõtlusalast aktiivsust hinnatakse võrrelduna piirkonnas tegutsevate ettevõtete arvu 1000 elaniku kohta. Kui 2015.a oli see näitaja Võru linnas 74 ettevõtte juures, siis tänaseks on tõusnud 82-ni. Kui arvestada, et vahepealsetel aastatel on linnaelanike arvus olnud ka tagasilööke (01.01.2018.a seisuga elas Võru linnas 12 242 inimest), on ettevõtlusaktiivsuse tõus tajutav.

Suhteliselt palju äriühinguid 1000 elaniku kohta võib siiski tähendada ka seda, et valdav enamus ettevõtetest on väikesed, kelle edukust (käibe suurust jmt) antud näitaja arvesse ei võta. Samuti arvestatakse ettevõtjate hulka FIE-d, kelle tegelikku majanduslikku aktiivsust ei ole võimalik statistiliste andmete põhjal hinnata.

Edukamad ettevõtted aastakäibe alusel

Võru edukamate ettevõtete esiviisikust leiame koguni 4 jaemüügiga tegelevat ettevõtet ja ühe pagaritootja. Lisaks jae- ja hulgimüügifirmadele torkab müügitulemustes silma tootmise (puit, mööbel, metall jm) ja maismaatranspordiga tegelevate ettevõtete, samuti ehitusfirmade teistest suurem osakaal. Käibe poolest esikohal oleval Võru Tarbijate Ühistul on ülemaakonnaline 18 kauplusega müügivõrk ning 290 töötajat üle kogu Võru maakonna.  Vaatamata edukale tegutsemisele ja headele müüginäitajatele ei ole VTÜ siinses ülevaates arvestatud Võru linnas tegutsevate ettevõtete hulka, kuna tegutsetakse ühistulises vormis ning suures osas ka väljaspool Võru linna.

Joonis 3   Võru linna edukamad ettevõtted aastakäibe (müügitulu) alusel

Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Ettevõtete liigituse järgi, mis arvestab nii aastakäivet kui ka töötajate arvu, võib kõnealuses edetabelis olevatest ettevõtetest ainult nelja lugeda keskmise suurusega ettevõtteks – nende aastakäive ületas 10 miljonit eurot ning töötajate arv üle 50. Ülejäänud ettevõtted Võrus kuuluvad kindlalt väikeste  ja mikroettevõtete kategooriasse. Enam kui 2 miljonilise (ja samas alla 10 MEUR) aastakäibega lõpetas 2017.a majandusaasta kokku 17 Võrus tegutsevat firmat. Miljonist eurost suuremat käivet suutsid samal ajaperioodil näidata veel 19 ettevõtet. Huvitav on märkida, et käibe suuruse poolest 50 edukamat ettevõtet annavad kõikide Võru linnas tegutsevate ettevõtete kogukäibest ligemale 70%.

Kui vaadata linna ettevõtete müügitulu jaotust klassikaliste majandusvaldkondade kaupa, siis lõviosa (ca 58%) Võru linna äriühingute aastasest kogumüügitulust tuleb  tertsiaarsektori ettevõtlusest – kaubandusest, majutusest, äri- jm teenindusest, haridusest, tervishoiust, riigivalitsemisest. Teisele kohale selles arvestuses jääb töötlev tööstus, energeetika-, gaasi- ja veevarustus, ehitus jm teisesesse valdkonda kuuluvad tegevusalad (ca 38%) ning kolmandale primaarsektoris tegutsevad Võru linna registreeritud firmad (põllu- ja metsamajandus, jahindus, kalandus, maavarade kaevandamine).

Üldistatult öeldes on linna edukamate ettevõte müügitulud suurenenud – taas märk majandusolukorra stabiliseerumisest ja ettevõtluskliima paranemisest viimastel aegadel. Kuigi tublimate ettevõtjate jaoks on majanduse edenemine loonud võimalusi uute turgude ja klientide leidmiseks ning lisatööjõu värbamiseks, ei ole nende andmete baasil siiski võimalik hinnata müügitulu kasvu seoseid ettevõtetes tehtud investeeringute, tootlikkusnäitajate jm taolisega.

Ettevõtted kasumi põhjal

Võru ettevõtteid 2017.a ärikasumi alusel kõrvutades selgub, et erinevused on üpris suured. Samas võib positiivsena välja tuua, et majandusedu on saatnud kõige erinevamates valdkondades tegutsevaid ettevõtjaid. Linna TOP30 ettevõtte hulgas on esindatud näiteks ehitusvaldkond, prilli- ja optikakaubad, jahu ja tangainete tootmine, puittoodete valmistamine, veevarustus- ja kütteseadmete müük, hambaravi, majutus, aga ka metsavarumine ning enda või renditud kinnisvara käitus.

Võru linna ettevõtete 2018.a esimese 4 kuu  ekspordikäive oli 658 000 eurot ja valdav osa Võrus toodetud kaupade väljaveost on seotud töötleva tööstusega. Selles valdkonnas Võrus tegutsevate ettevõtete esimese 4 kuu ekspordikäive oli  438 649 eurot.

Tööturg

Töötuse määr on alates 2011. aastast olnud pidevalt languses. 2017. aastal töötuse näitaja küll pisut tõusis taas: Võru linnas oli möödunud aastal 369 registreeritud töötut (2016.a vastav näitaja 353). Palgatöötajate sissetulekutes on aga näha edasiminekut. Kui näiteks 2015. aastal oli kuukeskmine brutotulu Võru linnas 865 eurot, siis kaks aastat hiljem oli see juba 986 eurot. Kuigi töötajate brutotulu on aasta-aastalt kasvanud, jääb linn maakonnakeskusena siiski alla Võru maakonna keskmisele tasemele, mis 2017. aastal oli 999 eurot. Eesti keskmine brutopalk samal aastal oli 1221 eurot.

Linnas tegutsevates ettevõtetes makstava keskmise palga andmeid tegevusalade kaupa vaadates torkavad silma suhteliselt suured käärid. Kui näiteks veevarustuse, kanalisatsiooni ja jäätmekäitluse valdkonnas oli 2018.a I kvartalis keskmine brutopalk 1251 eurot  ning sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonnas 1138 eurot, siis näiteks töötlevas tööstuses oli vastav näitaja 896 eurot. Kõige madalamalt tasustatud töökohad on aga teenindavatel tegevusaladel, hulgi- ja jaekaubanduses, haldustegevuses, majutuses ja toitlustuses, samuti kunsti ja meelelahutuse tegevusaladel. Nimetatud andmed on kogutud Võru linnas tegutsevatelt ettevõtjatelt, kellel on kas töötajad või käive ning kes on vaadeldud perioodil esitanud maksu- ja tolliametile käibemaksudeklaratsiooni.

Kokkuvõtteks

Kuna andmed pärinevad valdavalt ettevõtjate majandusaasta aruannetest, annab käesolev statistika küll ülevaate Võru linna registreeritud ettevõtete ja sealsete töötajate arvust, kuid ei täpsusta seejuures, kui paljud neist töökohtadest paiknevad nimelt Võru linnas ja kui paljud mujal. Samal ajal asuvad mitmed Võru linna elanike jaoks olulised tööandjad ka väljaspool linna, näiteks naaberomavalitsuses Võru vallas.

Väikese suurusega ettevõtetel on Võru linna ettevõtlusmaastikul jätkuvalt oluline roll, sama kehtib ka Eesti majanduselu kohta tervikuna. Üle-eestilisele ettevõtluspildile sarnaselt on Võrus viimastel aastatel enim lisandunud just mikroettevõtteid. Mikroettevõtted on ilma palgatöötajateta või alla 10 töötajaga ettevõtted. Sellise suurusega äriühingud koos füüsilisest isikust ettevõtjatega moodustavad 95% kõigist täna Võrus tegutsevatest ettevõtjatest.