Võru linna teenetemärk
Võru linna põhimääruse kohaselt omistatakse Võru linna teenetemärk füüsilisele isikule Võru linnale osutatud teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena. Teenetemärk võidakse anda eesti kodanikule või välismaalasele.
Ettepanekuid linna teenetemärgi omistamiseks võivad esitada kõik isikud. Taotlused esitatakse kirjalikult linnavalitsusele iga aasta 15. maiks. Ettepanek peab sisaldama soovitava teenetemärgi nominendi isikuandmeid, tegevusala ja teenete või muude põhjuste loetelu.
Linnavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud teenetemärgi omistamise taotlused ja oma ettepanekud kandidaatide kohta linnavolikogule. Teenetemärgi omistamise otsustab linnavolikogu.
Linna teenetemärk võidakse anda välja igal aastal. Võru linna teenetemärk antakse Võru linna asutamise aastapäevaks (21. august). Võru linna teenetemärke hakati välja andma alates 1994. aastast.
Võru Linnavolikogu otsusega nr 196, 11.08.1994 kinnitati Võru linna teenetemärgi omistamise statuut ja kavand. Võru linna teenetemärgil on kuldne oks, millel on lint kirjaga "TEENETE EEST", selle all on Võru linna vapp ning märk on hõbedast.
Võru linna teenetemärgi omanikud
Võru Linnavolikogu otsus nr 13, 19.06.2025
Silvi Jansons sündis 6. septembril 1951. aastal. Silvi Jansons on Võru kultuurielu mitmetahuline kandja - pedagoog, teatriinimene, jutuvestja, publitseerija ja pärandikandja.
Ta õppis Kanepi Keskkoolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Aastatel 1975–1988 töötas ta Võru I Põhikoolis eesti keele õpetaja ja huvijuhina, hiljem Pikakannu koolis. Pikka aega tegutses ta Võru Kandles, juhendades kollektiive ja korraldades kontserte, kus kõlas ka võru keel.
Silvi Jansons on mänginud Kandle ja Võru Linnateatri lavadel ning asutas 2002. aastal MTÜ Papa Kreutzwaldi Õueteatri, lavastades ligi 20 etendust. Ta toimetas 2018. aastal filmi „Kõik sündü Võrol“ ning on tuntud jutuvestjana mitmetel festivalidel, Baltical ja muuseumiöödel. Silvi Jansons on andnud välja plaadi Kreutzwaldi muinasjuttudega ja koostanud raamatud „Avastage Võru Kannel“, „Näitemängud I“ ja „Võru linnaruumi lood“.
Teda on tunnustatud mitmete preemiatega:
- Võru linna kultuuritegelane (2010. a)
- Võru Kandle teatriauhind (2012. a)
- Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi aasta looja preemia etenduse eest "Ennemuistsed mängud (koos Maire Udrasega, 2013. a)
- Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi elutööpreemia (2019. a)
- Võru linnapea vapimärk (2020. a)
- Võru maakonna teenetemärk (2021. a)
Võru Linnavolikogu otsus nr 31, 12.06.2024
Aksel Saal on sündinud 08.04.1944 Antslas. Ta on Võru võrkpalli pikaaegne tugisammas ja treener, legendaarse Jaan Gutmanni mantlipärija. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ja alustas 1971. aastal treeneritööd Võru spordikoolis, kus tegutses kuni pensionile jäämiseni.
Tema käe all on võrkpallihariduse saanud sajad noored, kellest mitmed – nagu Avo Keel, Robert Täht, Henri Treial jt – on jõudnud Eesti koondisesse. Üheks märkimisväärsemaks saavutuseks oli 1985. aastal Võru spordikoolis toimunud kohtumine, kus tema kasvandikud alistasid Eesti koondise 3:0.
Aksel Saal on olnud ka Jaan Gutmanni nimelise Võru võrkpalliturniiri korraldaja, millel on osalenud rahvusvahelised tipptiimid.
2019. aastal omistati talle Võrumaa vapimärk.
Lisaks treeneritööle on ta tuntud kui fotoentusiast, kes on jäädvustanud Võru võrkpalli ajaloo mitmetesse raamatutesse ja näitustele.
Tema elutöö on aidanud kujundada Võrust rahvusvaheliselt tuntud võrkpallikeskuse.
Võru Linnavolikogu otsus 31, 14.06.2023
Tõnu Anton on sündinud 1. juunil 1942 Haanja vallas, Võrumaal. Kauaaegne ja legendaarne Võru Linnavolikogu esimees ja liige.
Tõnu Anton oli Võru Linnavolikogu liige aastatel 1993 - 2013. Aastatel 1993 - 1996, 1999 - 2000 ja 2004 - 2009 oli ta volikogu esimees ja 2010 - 2013 volikogu aseesimees. Ta tegi oma tööd suure pühendumisega. Ta suhtles aktiivselt linnakodanikega ning oli tegev erinevate linnavolikogu komisjonide töös.
Tõnu Anton lahkus aktiivsest poliitikast aastal 2013, kuid ka praegu hoiab end linnaeluga kursis ja mõtleb linna arengule aktiivselt kaasa ning jagab oma arvamusi nii mõnegi linnavolikogu liikmega.
Tõnu Antonit on iseloomustatud kui sõnapidajameest, oma arvamustes on ta avameelne, koostöö on tema jaoks oluline ning häid algatusi ja head tööd kiidab ta lahkelt oma eripärase huumoriga.
Võru Linnavolikogu otsus 12, 08.06.2022
Üle 25. aasta intellektipuudega laste ja noorte heaolusse ning nende perede elukvaliteedi edendamisse panustanud Reet Kangro on sündinud 5. aprillil 1958 Võru linnas.
Reet Kangro eestvedamisel alustas Võru linnas 1996. a õppetööd Võru Järve Kool ja samuti on tema teeneks sellele järgnenud kümnendil loodud MTÜ Toetuskeskus Meiela organisatsiooni asutamine ja ülesehitamine. Ta on ise osalenud paljudes rahvusvahelistes projektides, koolitustel, üritustel ja õppereisidel ning kaasanud ja pakkunud eneseteostuse võimalusi ka oma alluvatele ja õpilastele, mis on suunatud intellektipuudega inimeste sotsiaalse kaitse ülesehitamiseks.
Võru linna kui ka piirkondliku haridusmaastiku uuendajana on Reet Kangro paistnud silma oma järjepideva, põhjaliku ja pühendunud töö ning eesmärgipärase tegutsemisega, et intellektipuudega laste ja noorte ning nende pereliikmete elu oleks täisväärtuslik. Tema missiooniks on olnud nende huvide eest seismine, toetamine ja meie keskel hoidmine.
Reet Kangrot on tunnustatud:
• „Võrumaa aasta ema 2009“
• „Võru liina tego 2014“ – Meiela töökeskuse ja kodu rajamise eest intellektipuudega inimestele ning Järve Koolis sügava ja raske puudega laste hoiukodu avamise eest
• „Unistuste Tööandja 2014“ (publiku preemia)
• „Võrumaa teenetemärk 2016“
Reet Kangro on olnud alates 1997. aastast sotsiaalkomisjoni liige.
Võru Linnavolikogu otsus 15, 16.06.2021
Kauaaegne ja tunnustatud Lõuna-Eesti haigla kirurg Egon Johanson sündis 3. mail 1951 Viljandis.
Esiti psühhiaatriks õppida kavatsenud Egon Johanson otsustas siiski pärast Viljandi haiglas oldud praktikat õppida kirurgiks. Ülikooli lõpetas 1975. a ning pärast internatuuri Tallinna Tõnismäe haiglas suunati ta Võru haiglasse, kus asus kirurgi ametikohale tööle 1. augusil 1976. Mõnda aega on ta töötanud Lõuna-Eesti haiglas ka osakonnajuhatajana. 2025. a nimetati ta vanemkirurgiks.
Kolleegi on Egon Johansoni iseloomustanud kui sooja, sõbralikku, hoolivat ja toetavat kolleegi. Ta on olnud suurepärane õpetaja ning lahkelt jaganud oma oskusi ja teadmisi noortele kolleegidele.
Tema abikaasa on samuti arst ning neil on kaks last ja viis lapselast. Ta on pikka aega laulnud Võru meeskooris ja meeldib tegeleda aiatöödega.
2011. a on talle omistatud Võru maakonna teenetemärk.
Võru Linnavolikogu otsus 16, 10.06.2020
Ajaloohuviline, karske ja isamaalise eluviisi edendaja ning küüditatud inimeste mälestuste hoidja Olev Kasak on sündinud 16. aprillil 1926.
Missos kasvanud ja koolis käinud Olev Kasak küüditati 1941. aasta juunis koos ema, isa ja noorema vennaga Siberisse. 15-aastasena leidis end sunnitöölt Tomski oblastis, kus pidi tegema rasket metsatööd ja olema kalur Obi jõel. Siberis abiellus ta eestlannaga ja 1956. a sündis nende perre tütar. Hiljem, juba Eestis tagasi olles, sündis perre veel üks tütar ja poeg. Kodumaale jõudis ta tagasi 1957. a oktoobris.
Võru autobaasis alustas tööd lukksepana ning hiljem töötas bussijuhina ja seda kuni 1990. aastani.
Pärast pensionile jäämist on südikalt võidelnud alkoholi kättesaadavuse piiramise eest ja propageerib karsket ja sportlikku eluviisi. Samuti peab tähtsaks küüditatud inimeste mälestamise hoidmist. 1989. a pani ta mälestusplaadi küüditatutele Võru raudteejaama seinale. Ajaloohuvilisena seisab Konstantin Pätsi vaikiva ajastu hukkamõistmise eest, mille kohta on avaldanud mitmeid raamatuid ja artikleid.
Võru Linnavolikogu otsus 20, 19.06.2019
Võru haridusellu suure panuse andnud kauaaegne pedagoog Malle-Hedi Henning on sündinud 4. aprillil 1941. aastal.
Ta alustas oma kooliteed Mõniste Põhikoolis ning 1959. a lõpetas ta Vastu Keskkooli. Kahe aasta vältel jätkas hariduse omandamist Tartu Pedagoogilises Koolis, peale mida läks Malle-Hedi Henning tööle Loosi 8-klassilise Kooli algklasside õpetajaks. Õpetajatöö kõrvalt omandas ta viie aasta jooksul Tallinna Pedagoogilise Instituudi hariduse. 1970. aastal läks tööle Võrusoo Põhikooli ja 1974. aastal Võru 3. Kooli. 1980. aastal alustas tööd Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis, kus ta oli 31 aastat algklasside õpetaja. 2011. aastal otsustas jääda pensionile.
Töötades Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi algklassiõpetajana, võttis ta oma südameasjaks käia võro keele õpetajate kursustel ja õpetada lastele võru keelt ja rahvatantsu. Ta on osalenud aktiivselt Kaika suveülikoolis, mis on võru ja laiemalt lõunaeesti keelele ja kultuurile pühendatud üritus. Malle-Hedi oli pidev enesetäiendaja. Ta õppis iseseisvalt ja ka kursustel inglise keelt ning sai õiguse õpetada oma klassides inglise keelt.
Malle-Hedi Henning suur reisihuviline ja ta on laulnud aastakümneid Võru õpetajate segakooris ning nüüd pensionärina laulab ta Kolepi segakooris.
Võru Linnavolikogu otsus 16, 13.06.2018
Kodulinna muusikaelu rikastaja Peeter Saan on sündinud 16. aprillil 1959. aastal. Peeter Saan, Eesti Kaitseväe kolonelleitnant, on dirigent, klarneti- ja saksofonimängija ning arranžeerija.
Peeter Saan alustas muusikaõpinguid Võru Lastemuusikakoolis akordioni, hiljem klarneti ja saksofoni erialal. Ta on lõpetanud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli klarneti-saksofoniklassis (1983) ja Eesti Muusikaakadeemia klarnetiklassis (1988). Aastal 2002 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia magistriõppe puhkpilliorkestri dirigeerimise alal. Aastal 2006 kaitses doktoritöö teemal „Eesti sõjaväeorkestrid 1918-40“.
Alates 1980. aastatest töötanud muusikuna – 1980-93 mängis puhkpilliorkestris Tallinn, 1993 asus mängima Eesti Kaitseväe Orkestrisse, oli 1995-96 selle abidirigent ja 1996 kuni tänaseni, orkestri ülem ja Eesti kaitseväe peadirigent.
Kaitseväe orkester on üles astunud linna sünnipäevadel väga erinevate kavadega, esitanud klassikalist puhkpillimuusikat, aga ka suurejoonelisi kontserte opereti ja pop artistidega. Viimastel aastatel on Peeter Saani juhtimise all toimunud Lastefestivali suur järvekontsert ja linna aastapäeva kontsert. 2018. aasta emadepäeval organiseeris Peeter Saan Eesti, Läti, Leedu Vabariik 100 raames Võrru Baltimaade kaitsevägede ühendorkestri kontserdi „Sada õnnitlust emadele“. Peeter Saan on alati olnud aktiivne kodulinna Võru patrioot.
Võru Linnavolikogu otsus 19, 14.06.2017
Pikaajalise ja olulise ehitustegevuse arendaja Andri Needo on sündinud 5. märtsil 1947 Võru linnas.
Andri Needo on töötanud 1966. a Valga KEK-is, seejärel läks sõjaväkke. Armeest naasmisel töötas ta KEK-is ning asus õppima Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Pärast seda töötas ta KEK-is töödejuhatajana, hiljem peainseneri ning eksperimentaaljaoskonna juhatajana.
Andri Needo ja Võru KEK-i eksperimentaalosakond töötasid 1980. aastate algul välja kiilvaimeetodil vundamenditehnoloogia. Ehitustegevuse elavnemisel hakkas kiivaivundamente projekteerima ja ehitama EAS Kurmik, mida juhatab Andri Needo käesoleva ajani.
Andri Needo on ühiskondlikult aktiivne inimene, ta on abivalmis, konstruktiivne ja andekas ehitusinsener. Ta on oma kodukoha patrioot, tõeline võrokene, kes on alati Võru linnale omakasupüüdmatult appi tulnud, kui tema nõu ja abi on palutud ning igal võimalusel tõhusalt aidanud. Andri Needo hobiks on töö, millele ta on jäägitult pühendunud.
Võru Linnavolikogu otsus 36, 08.06.2016
Kauaaegne suusatreener ja 42 aastat Võru linna spordielu edendanud Mati Ojandu sündis 24. oktoobril 1951 Kohtla-Järvel.
Mati Ojandu lõpetas 1969. a Kohtla-Järve 1. keskkooli ja 1974. a Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Ta kuulus suusaorienteerumises Nõukogude Liidu paremikku ja aastatel 1970-1986 tuli ta kaheksal korral Eesti meistriks. Pärast ülikooli lõpetamist kuni 1992. a oli ta Võru spordiseltsi Kalev esimees. Spordiseltsis töötades oli ta praeguseks väljakujunenud pikaajaliste traditsioonidega ürituste "Ümber Tamula järve jooks", "Munamäe Võru maastikujooksu" ja "Eduard Pütsepa mälestusvõistlused" algatajate seas.
1992-1995 töötas ta Võru maakonna spordiameti juhataja asetäitjana. 1995-2021 töötas ta Võru spordikoolis murdmaasuusatamise treeneri, õppealajuhataja ja direktori asetäitjana. Tänu tema hoolele püsisid pikki aastaid korras spordikooli spordibaasid Kreutzwaldi tänaval, Jaanimäel, Andsumäel ja Kubijal.
Mati Ojandu on olnud alati ühiskondlikult aktiivne ja andnud olulise panuse Võrumaa Spordiliidu ja orienteerumisklubi Võru juhtimisse.
Võru Linnavolikogu otsus 30, 18.06.2015
Malle Punman sündis 11. novembril 1935 Võrumaal Toolama vallas.
1949. a märtsiküüditamine viis teda Siberisse, Novosibirski oblastisse, kus 1953. a lõpetas 7-klassilise kooli kiituskirjaga. Edasi läks Malle Punman meditsiinikooli õppima velsker-ämmaemandaks. 1956. a lõpetas ta meditsiinikooli kiituskirjaga, mis tagas võimaluse astuda Novosibirski Meditsiini Instituuti eelisjärjekorras ima sisseastumiseksamiteta, kus ta õppis aastatel 1956-1958.
Märtsis 1958. a vabanes asumiselt Siberist ning sügisel 1958. a jätkas arstiõpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille ta lõpetas 1962. a.
Peale kooli lõppu suunati tööle Võrumaale, kus 1. augustil 1962 asus tööle Rõuge jaoskonnahaigla juhatajana. 1965. a septembrist alustas ta tööd jaoskonnaarstina Võru linnas. 1969-1986 oli ta Võru rajoonihaigla peaarsti asetäitja ravi alal. Peale 1986. a jätkas töötamist Võru Polikliinikus jaoskonnaarstina. 1997-2000 töötas Malle Punman OÜ-s Võru Arst üldarstina.
Aktiivse töötamise lõpetas Malle Punman 74-aastasena. Kokku töötas ta arstina 46 aastat.
Malle Punman suri 9. oktoobril 2019. aastal.
Võru Linnavolikogu otsus 29, 18.06.2014
Legendaarne ja kauaaegne laskesuusatamise treener Ants Joonas sündis 13. septembril 1935 Tartus.
Ants Joonas alustas suusatreeninguid 1947. a alguses Vello Kaaristo juhendamisel, hiljem jätkus Jaan Kaarna ja Uno Orunuki käe all. Aastatel 1955-1961 võitis Eesti meistrivõistlustel murdmaasuusatamises ühe kulla ja kolm pronksi ning 1955. a patrullsuusatamises hõbeda ja Nõukogude Liidu maaspordiühingute meistrivõistlustel 4x10 km teatesuusatamises hõbeda.
1967. a asus Ants Joonas murdmaasuusatamise treenerina tööle Võru spordikooli, kus paar aastat hiljem spetsialiseerus laskesuusatamise treeneriks. Pikka aega ka Vastseliinas laskesuusatajaid treeninud ja Vastseliina spordibaasi üles ehitada aidanud Ants Joonas töötas Võru spordikoolis kuni pensionile minekuni 1999. a.
Ants Joonas on andnud oma panuse laskesuusatamise arendamisse ning noorte sportlaste õpetamisse. Tema tuntumad õpilased on Hillar Zahkna, Aivo Udras, Janno Prants ja Margus Ader.
Võru Linnavolikogu otsus 31, 12.06.2013
Koit Ossa sündis Võrumaal, Meremäe vallas 22. mail 1954. a.
Aastail 1975-1978 töötas Koit Ossa Võru Piimakombinaadis ja Võru Kolhooside Ehituskontoris. Seejärel elas ja töötas ta mõne aja Tallinnas.
1981. a sai Koit Ossast taas võrulane ja töökohaks sai Võru Gaasianalüsaatorite Tehas, kus ta töötas 1998. aastani.
1997. aastal võttis Koit Ossa üürile Võru linnasauna, kus oli rahva poolt armastatud ja lugupeetud "saunamees" 2013. aastani. Linlased hindasid tema töökust, vastutulelikkust, südamlikkust ja tagasihoidlikkust.
Koit Ossa on alati huvi tundnud Eesti riigi ja Võru linna käekäigu vastu, teinud asjalikke ettepanekuid linnaelu edendamiseks. Kohusetundliku töötaja ja aktiivse kodanikuna on ta andnud suure panuse kodulinna arengusse.
Võru Linnavolikogu otsus 30, 08.06.2011
Armastatud ja hinnatud kammer- ja estraadilaulja. Võru muusikaelu rikastaja Valter-Ivar-Jüri Pärg sündis 4. aprillil 1931. a Võrus.
Aastail 1941-1947 oli Jüri Pärg küüditatuna Siberis. Naasnud kodulinna alustas ta lauljateed Võru kultuurimaja estraadiorkestri solistina. Aastail 1951-1959 õppis Jüri Pärg Tallinna Muusikakoolis ja konservatooriumis, 1966-1968 täiendas end Leningradi Konservatooriumis. Õpingute ajal laulis ta "Estonia" ooperikooris, tegi kaasa ka väiksemates rollides. Aastast 1959 töötas J. Pärg "Vanemuises" (Mozarti "Cosi fan tutte", Verdi "Traviata", Ernesaksa "Kosilased Muhumaalt", Mascagni "Talupoja au" jt). Aastail 1961-1992 oli ta Riikliku Filarmoonia solist, aastani 1972 ka estraadiorkestri solist.
Jüri Pärg on nauditav kammerlaulja. Näiteid tema soolokavadest: Mart Saar 100, Tšaikovski 150, Šostakovitš 80, Puškini muusikas jpt. Ta on laulnud H. Soomre, E. Tambergi, E. Mägi, B. Britteni, D. Kabalevski, M. Mussorgski, R. Schumanni ha teiste heliloojate vokaaltsükleid. Kontserttegevus on jätkunud käesoleva ajani.
Jüri Pärg on välja andnud üheksa CD plaati. Neil helisalvestistel on ooperiaariaid, kammer. ja rahvalalule ning igihaljaid viise. Jüri Pärg on mitme põlvkonna lemmiklaulja.
1980. a omistati talle Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus.
Võru Linnavolikogu otsus 64, 09.06.2010
Ühiskondliku elu tegelane, Eesti iseseisvuse taastamisele aasaaitaja, Võru linna kultuuri-, aja- ja koduloo uurija, puplitsist. Valdur Raudvassar sündis 30. juulil 1939. a Võrumaal, Lasva vallas.
Tema teened Eesti Vabariigi ja Võru linna ees on hindamatud. Pöördelistel aegadel on Valdur Raudvassar olnud rahvaliikumise eesotsas, innustades inimesi oma julge ja kompromissitu käitumise ning veendumusega.
Ta on olnud aktiivne kaitseliitlane, muinsuskaitsja, töötanud kultuurimälestiste vanemmetoodikuna, teadurina muuseumis, õpetajana. Nõukogude ajal töötas ta Võrumaa Tuletõrjeühingu Antsla piikrkonnas mitmetel ametikohtadel.
Valdur Raudvassarile on omistatud 2001. a Valgetähe V klassi teenetemärk ja 2006. a Riigivapi V klassi teenetemärk.
Võru Linnavolikogu otsus 217, 11.06.2008
Staažikas matemaatikaõpetaja, õppematerjalide koostaja, Võru hariduselu edendaja. Aavo Lind sündis 28. aprillil 1933. a Võrumaal, Mõniste vallas.
Mõniste kooli lõpetamise järel õppis Aavo Lind alguses Tartu Õpetajate Instituudis. 1956. a lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsika õpetaja kutsega.
Aavo Lind on töötanud õpetajana mitmel pool Eestis (Hiiumaal, Tartumaal), aastakümneid Võrumaal ja Võrus.
Aavo Lind on oma ainele jäägitult pühendunud väga hea õpetaja. Mitmekülgse, paljude huvialadega aktiivse isiksusena on ta mõjutanud oma õpilasi, olnud neile suurepäraseks eeskujuks ja innustajaks edasi püüdma ja arenema.
Aavo Linnu sulest on ilmunud kümmekond õpikut, matemaatikaalast käsiraamatut, kogumikku.
2001. a omistati talle Valgetähe medaliklassi teenetemärk.
Aavo Lind suri 2. detsembril 2019. aastal.
Võru Linnavolikogu otsus 148, 20.06.2007
Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn nr 1 asutaja ja juht 1987-1988, Võru Vabadussõja kalmistu taastamise organisaator, publitsist. Ain Saar sündis 8. augustil 1968. a Võrus.
Punkmuusikuna tuntud Ain Saar korraldas koos Argo Männimetsa ja Meelis Ivaskiga 21.10.1987. a Võrus Eesti esimese üldrahvaliku nõukogudevastase meeleavalduse. Esimest korda toodi avalikult esile seni keelatud olnud Eesti rahvuslipp. Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn nr 1 organiseeris ja viis Ain Saare juhtimisel Võrus 01.05.1988. a läbi meeleavalduse, kus nõuti Eestile iseseisvust. Tema eestvõttel heisati 12.07.1988. a taas sini-must-valge lipp Suure Munamäe torni.
Esimesena Eestis taastati Nõukogude võimu poolt hävitatud Eesti Vabadussõjas langenutele pühendatud mälestussammas. Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonni nr 1 asutamise 20. juubeliaastal korraldas Ain Saar Võrus võrulaste tahteväljenduspäeva.
Ain Saar on 2008. a autasustatud Eesti Rahva Tänumedali idee ning ühtlasi medali kujundamise autor.
Võru Linnavolikogu otsus 62, 14.06.2006
Pikaajaline teenekas murdmaasuusatamise treener-õpetaja, Võru spordielu edendaja ja arendaja. Laur Lukin sündis 15. juulil 1937. a Raplamaal, Kaiu vallas.
Ta tuli Võrru tööle 1963. a peale Tartu Riikliku Ülikooli lõpetamist. 2001. aastani töötas Laur Lukin treenerina Võru spordikoolis. Tema tuntumad õpilased on Mati Alaver, Arne Sirel, Raul Olle, Taivo Kuus, Priit Naruski, Erkki Jallai. Laur Lukini õpilasi töötab mitmel pool Eesti suusatreeneritena. Tema elus on alati esikohal olnud Eesti ja Võru suusatamise edendamine, noorte sportlaste innustamine ja arendamine.
2007. aastal omistati Laur Lukinile Valgetähe V klassi teenetemärk ja riigi spordipreemia.
Tema sulest on ilmunud raamat "Laste ja noorte murdmaasuusatamise treeningust".
Võru Linnavolikogu otsus 227, 17.08.2005
Kauaaegne teeneterikas ja lugupeetud Võrumaa Keskraamatukogu direktor, bibliograaf, Võru kultuurielu aktiivne edendaja. Eha Tillmann sündis 12. veebruaril 1937. a Vastseliinas, Võrumaal.
Eha Tillmann oli aastatel 1968-1992 Võrumaa Keskraamatukogu direktor. Tänu tema omakasupüüdmatule tegevusele Võru vaimukultuuri edendamisel kujunes Võru raamatukogu linna kultuurielu oluliseks keskuseks. Siin toimunud arvukatel, linlaste seas populaarsetel kohtumistel kirjanikega hinnati haridust ja hoiti elavana isamaalisust.
Aastani 2002 töötas Eha Tillmann raamatukoguhoidjana komplekteerimise osakonnas.
Eha Tillmannile omistati 1983. a teenelise kultuuritegelase tiitel ja 1994. a Eesti Raamatukoguhoijate Ühingu teenetepreemia.
Eha Tillmann suri 29. aprillil 2020. a.
Võru Linnavolikogu otsus nr 150, 11.08.2004
Sõprussidemete looja ja arendaja, igakülgse abi osutaja Võru linnale ja Järve koolile. Võru linna tutvustaja Soomes. Alavuse Eriametikooli juhataja Kari Aholainen, sündinud 09. jaanuaril 1947, elab Soomes, Alavusel.
Alavuse Eriametikool on Võru Järve Kooli sõpruskool alates 1997. a jaanuarist, mil Kari Aholainen külastas esimest korda Järve kooli. Tema teened Võru linna ja Järve kooli ees on hindamatud.
Kari Aholainen on paljusid Võru inimesi õpetanud praktilisi kogemusi edasi andes vaimupuudega inimeste lävimisel, arendamisel ja juhendamisel. Tema toetusel suudeti Võrus lühikese ajaga luua vaimupuudega inimesi ja nende pereliikmeid toetav võrgustik.
Kari Aholainen on varustanud Järve kooli õppe- ja käsitöövahenditega, kinkinud arvuteid koos spetsiaalse tarkvaraga.
Kari Aholaineni abiga toimub õpilasvahetus Alavuse ja Võru Järve Kooli vahel.
Võru Linnavolikogu otsus 150, 11.08.2004
Professionaalne matkaja-alpinist, mägironimise propageerija. Esimene eestlane, kes vallutas 22. mail 2003. a maailma kõrgeima mäetipu Mount Everesti (8848 m) Himaalajas. Alar Sikk sündis 4. jaanuaril 1966. a Võrus.
Ta on vallutanud seitse maailma kõige kõrgemat mäetippu - Kaukasuses Elbrus (5642 m, 1998), Alpides Mont Blanc (4807 m, 1999), Alaskas McKinley (6194 m, 2001), Pamiiris Lenini mäetipp (7134 m, 2002, vallutamine jäi 7000 m kõrgusel pooleli), Mount Everesti, Uus Guineal asuva Garstenszi püramiidi (4884 m, 2007), Aafrikas Kilimanjaro (5895 m, 2008).
Alar Sikk on paistnud silma märkimisväärse visaduse, julguse ja tahtejõuga inimesena. Oma saavutustega on ta toonud tuntust Võrumaale mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Ta asutas Võrus omanimelise populaarse matkaklubi, mille kaudu propageerib noorte seas looduslähedast ja aktiivset eluhoiakut.
Alar Sikk on lõpetanud Võru Tööstustehnikumi puidutöötlemise tehnoloogia erialal, töötanud aastaid baarmenina laevadel.
2004. a autasustati Alar Sikku Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga.
Võru Linnavolikogu otsus 150, 11.08.2004
Kauaaegne teenekas muusikapedagoog, dirigent, trompetist. Helmut Kostabi sündis 20. veebruaril 1933. a Võrumaal Sõmerpalus.
Muusikaõpinguid alustas ta 1961. a Tartu Muusikakoolis. Aastatel 1965-1970 õppis Helmut Kostabi muusikaõpetajana töötades Tallinna Riikliku Konservatooriumi kaugõppeosakonnad dirigeerimist. Aastatel 1973-2001 oli Helmut Kostabi Võru puhkpilliorgestri peadirigent, hiljem abidirigent.
Paljudest tema õpilastest on saanud tuntud kutselised muusikud: Kalle Kauksi, Urmas Himma, Tarmo Vaask, Kalle Kostabi, Aigar Kostabi jt.
Helmut Kostabil on suured teened Võruga seotud tuntud helilooja ja dirigendi Eduard Tamme taasavastamisel. Eduard Tamme taasväärtustamisel oli oluline roll Helmut Kostabil koos tema juhatatud Osula ja Võru puhkpilliorgestritega.
Helmut Kostabi hoiab puhkpilliõpetust Võrus kõrgel tasemel. 2002. a toimunud H. Orusaare nimelisel noorte puhkpilliorgestrite konkursil tõi tema orkester Võrru ühe peapreemiatest.
Helmut Kostabi suri 16. juulil 2014. aastal.
Võru Linnavolikogu otsus 311, 19.06.2002
Sündinud Saksamaal, Bad Segebergis 12. veebruaril 1957. a. Jörg Sprecht elab Saksamaal Bad Segebergis. Sõprussidemete arendaja kahe linna - Võru ja Bad Segebergi - vahel.
Jörg Specht on ehitusettevõtja. Ta juhib põlvest põlve edasi pärandatud 130-aastast perefirmat, on tuntud kohaliku seltsi- ja ühiskondliku elu edendajana.
Esimesed humanitaarsaadetised toodi Põlvamaale, millest sai Bad Segebergi sõprusmaakond, sõpruslinnaks valiti Võru kui Bad Segebergile suuruselt sarnane linn. Jörg Spechti kiindumus on Eestimaa. Tema eestvõttel korraldatakse korjandusi Võru- ja Põlvamaa abistamiseks. Head sidemed on kujunenud paljude meie lapsinvaliidide perede ja Bad Segebergi perede vahel. Erilise tähelepanu all on Võru Järve Kool ja Võrumaa haigla.
Jörg Spechti vahendusel on Võru saanud riideabi, ravimeid, muusikariistu, vahendatud näitusi. Tema kaasatud meeskonna suurepärase töö tulemusena said Võru kolm kiirabiautot, tuletõrjeautosid.
Võru Linnavolikogu otsus 311, 19.06.2002
Bernhard Mark on sündinud Võrus 5. oktoobril 1919. a. Kauaaegne Võru kunstielu juht ja suunaja. Loominguliselt aktiivne ja viljakas akvarellist ja kirjakunstnik.
1957. a tuli Bernhard Mark Võrru. Seljataha olid jäänud rindeaastad, metsavenna-aastad ja sunnitöö Vorkuta kivisöekaevanduses. Bernhard Mark töötas kunstnikuna Võru ehitusvalitsuses, autobaasis, Teeninduskombinaadis Tamula, kus ta kujundas mälestussambaid ja hauakive, ALMAVÜ Võru Tehnikakoolis, Võru Piimatoodete Kombinaadis. Ta oli hinnatud kirjakunstnik, plakatist ja näituste kujundaja.
Bernhard Mark oli pikki aastaid Võru Kunstiklubi juhatuse esimees. Aktiivse ja tundliku kodanikunärviga inimesena on ta seotud Võrumaa Kunstnike Ühendusega aga ka Võru Sõjameeste Ühenduse ja Vabadusvõitlejate liiduga.
Bernhard Mark on oma töödes jäädvustanud Läti, Venemaa, Türgi ja Soome loodust. Soomes on ta töötanud ka kirjakunsti õpetajana.
Bernhard Mark suri 20. detsembril 2004. a Võrus.
Võru Linnavolikogu otsus 123, 16.08.2000
Sündinud Võrus 25. juunil 1970. aastal. Võrust pärit tunnustatud sportlane ja olümpiavõitja.
Oma sportlasteed alustas Erki Nool Võru Spordikoolis siinsete treenerite käe all. 1983. aastani õppis Erki Nool Võru I Põhikoolis, 7. klassist jätkas õpinguid Tallinna Spordiinternaatkoolis.
Sportlikke saavutusi:
- 1996 - Altanta, OM 6. koht
- 1997 - Ateena, MM 6. koht
- 1998 - Budapest, EM 1. koht
- 2000 - Sydney, OM võitja kümnevõistluses
Erki Nool on aktiivselt jälginud Võru linna spordielus toimuvat, suhtunud toetavalt spordihalli ehitamisse Võrru.
Võru Linnavolikogu otsus 123, 16.08.2000
Sündinud Eestis 25. novembril 1939. aastal. Elab Rootsis, Lanskronas. Sõprussidemete arendaja kahe linna - Võru ja Lanskrona - vahel.
Elukutseliselt insener, talle kuulub Lanskronas firma Vatten & Värme A.B, kus töötab ka abikaasa Kerstin Raudmets. Sidemed Võru linnaga sõlmusid 1991. a tänu Võru ja Lanskrona meeskooridele.
Rein Raudmets on aktiivselt tegutsenud humanitaarabi kogumisel Rootsis ja selle vahendamisel Võrru. Tänu temale on Võru koolid saanud koolimööblit ja spordivahendeid. Võru Kreutzwaldi Gümnaasium sai tänu Rootsi Rotary klubide abile väikebussi. Abistatud on ka maakonnahaiglat.
Rein Raudmets osales "Estonia" hukkunute perekondade abistamisel, eelkõige laste toetamisel.
Rein Raudmets suri 10. juunil 2024. aastal.
Võru Linnavolikogu otsus 123, 16.08.2000
Sündinud Rootsis 18. oktoobril 1938. aastal. Elab Rootsis, Lanskronas. Sõprussidemete arendaja kahe sõpruslinna - Võru ja Lanskrona - vahel.
Kerstin Raudmets on olnud 16 aastat Lanskrona linnavolikogu ja linnavalitsuse liige, elukutselt ökonomist, on ta rakendust leidnud volikogu ehituskomisjonis.
Kerstin Raudmets on väga hea Eesti, Võru ja Võrumaa ajaloo ja tänapäeva tundja. Ta on tutvustanud Lanskronas Eesti ja Võru ajalugu ja kultuuri, võõrustanud Lanskronas külalisi Võrust.
Oma südameasjaks on ta võtnud tõhustada igakülgselt kontaktide sõlmimist Võru ja Lanskrona inimeste ja kollektiivide vahel. Teoks on saanud paljude, nii laste kui täiskasvanute, kasulikud vastastikused külaskäigud.
Kerstin Raudmets on koos abikaasa Rein Raudmetsaga osutanud hindamatut abi Võru linnale, eriti koolidele.
Võru Linnavolikogu otsus 123, 16.08.2000
Sündinud Võrus 29. juulil 1957. aastal. Noor ja ettevõtlik võrulane, investeerija, äritegevuse edendaja, Võrumaa patrioot ja omakultuuri toetaja.
Tänu Aigar Pindmaa tegevusele on Võrru jõudnud mitmed välisinvesteeringud. Tema juhitud firmad on olnud paljude ürituste ja ettevõtmiste sponsorid. Aigar Pindmaa poolt rajatud firmad on andnud tööd paljudele võrukatele ja õpetanud töötama uutes turumajanduslikes tingimustes. Tema eestvõttel 1995. a rajatud Koreli Kaubanduskeskus oli üks esimesi kaasaegseid kauplusi. Võru kesklinna ehitatud uus ärihoone (2001. a) ilmestab oluliselt linnapilti.
1981-1993 töötas Aigar Pindmaa Eesti Veemajanduse Inspektsiooni Võru osakonna juhatajana.
1993-2003 oli Aigar Pindmaa seotud Võru Kommertsiga. Ta on OÜ Pintman Grupp omanik, kes (siis OÜ Motelso nime all) renoveeris Kubja hotelli heal tasemel majutuskohaks ja on palju panustanud turismi arendamisse Võrus ja Võrumaal.
Aastatel 1993-1999 oli Aigar Pindmaa asendusliikmena Võru Linnavolikogus.
Võru Linnavolikogu otsus 401, 19.08.1999
Sõndinud Võrumaal Lasva vallas 17. detsembril 1921. aastal. Kauaaegne ja teenekas elektrimajanduse edendaja Võrus ja Võrumaal.
Arnold Kauts töötas energeetika alal Võrus ja Võrumaal 1938. aastast kuni 1997. aastani. Oma hindamatuid kogemusi kasutas ta Võrumaa elektrimajanduse arendamiseks.
1956. aastani oloi tema töö seotud kõikide selle piirkonna elektrijaamadega, mis asusid Räpinas, Põlvas, Vastseliinas, Antslas ja Valgas.
Arnold Kauts oli kohusetundlik töömees, kes tundis ja armastas oma elukutset, andis endast omakasupüüdlikult parima. Ta tundis Võrumaa elektrimajandust väga põhjalikult, olles nii suureks eeskujuks ja autoriteediks mitme põlvkonna energeetikuile.
Arnold Kauts on Võrumaa Sõjameeste Ühenduse liige ja Soome sõjaveteranide Eesti Ühenduse liige, kuna võitles II maailmasõja ajal Soomes JR 200 ridades.
Arnold Kauts suri 6. novembril 2004. aastal Võrus.
Võru Linnavolikogu otsus 401, 19.08.1999
Sündinud Võrumaal Lasva (Timo) vallas 1. jaanuaril 1930. aastal. Tunnustatud ja armastatud isetegevuslik näitleja ja sõnakunstnik, lavastaja ja teatrielu organisaator ja raamatusõber.
Aksel-Õieleid Asi töötas aastatel 1946-1965 mööblitööstuses. Kultuuritööle siirdudes töötas instruktorina EKP Võru Rajoonikomitees.
Aastatel 1982-1987 oli Võru Linna Töörahva Saadikute Nõukogu täitevkomitee esimees. Aksel Asi oli aastaid raamatuühingu vastutav sekretär. 10 aastat juhtis ta Võru Rajooni kultuuritöötajate ametiühingu organisatsiooni.
Alates 1949. a on Aksel Asi olnud isetegevuslik näitleja, sõnakunstnik, lavastaja ja organisaator kultuurimaja draamaringis ja hiljem Võru Rahvateatris. Aksel Asi on olnud paljude maakondlike rahvatantsupidude sõnalise osa koostaja ja esitaja. Aksel Asi on laulnud Võru meeskooris ja sõjameeste ansamblis, mänginud sümfooniaorgestris. Ta juhib Võru Südamesõprade Seltsi tööd.
Aksel-Õieleid Asi suri 25. septembril 2018. aastal Võrus.
Võru Linnavolikogu otsus 271, 18.08.1998
Sündinud Haapsalus 15. augustil 1918. aastal. Kauaaegne Võru teatrielu juht, tunnustatud lavastaja, dramaturg, lavapedagoog ja harrastusnäitleja.
Rudolf Adelmann on kirjutanud 3 näidendit, teinud hulgaliselt inseneeringuid. Ta on lavastanud kuuldemänge Võru raadios, esinenud sõnakunstialaste loengutega, avaldanud ajakirjanduses teatrialaseid artikleid.
1950. aastal tuli Rudolf Adelmann Võrru, kus esialgu töötas 1949. a loodud Lõuna-Eesti Teatris. Alates 1952. a pühendas ta end Võru teatrielule lavastaja ja harrastusnäitlejana. 1962. a omistati tema poolt juhitud Võru Kultuurimaja draamaringile rahvateatri nimetus.
46. aasta jooksul lavastas ta Võru rahvateatris 86 näidendit. Rudolf Adelmann juhendas täiskasvanute ja õpilaste näiteringe Võrus ja Võrumaal.
1999. a andis Eesti Harrastusteatrite Liit Rudolf Adelmannile Taevasõela auhinna elutöö eesti.
Rudolf Adelmann suri 10. aprillil 2001. a Võrus.
Võru Linnavolikogu otsus 145, 14.08.1997
Sündinud Võrumaal Sulbis 25. aprillil 1931. aastal. Tunnustatud ja armastatud, erakordselt hea ja tundliku kunstimaitsega, uuega kaasvaminev kunstipedagoog.
Asta Määrits töötab kunstiõpetajana Võrumaal (Sännas, Sõmerpalus, Võrus) alates 1950. aastast.
1955. aastast õpetab Asta Määrits lapsi Võru Pioneeridemajas, hilisemas Võru Huvikojas, alates 2003. a Võru Kunstikoolis.
Asta Määrits on lastele õpetanud joonistamist, maalimist, nahatööd ja keraamikat, aga ka kannatlikkust, püsivust, looduse- ja kodumaa-armastust. Kunstiringis valminud õpilastöödega on esinetud paljudel kodumaistel ja välisnäitustel - varasematel aastatel Moskvas, Saksamaal, USA-s, Tšehhis, 1991 Soome Kaustisel, 1992 Valkeakoskel, 1993 Kokkolas, 1997 Rootsis Lanskronas. Saavutatud on suurt tunnustust ja tähelepanu.
1990. a käis Asta Määrits juhendamas keraamikakursust Soomes.
Asta Määrits suri 25. augustil 2025. aastal.
Võru Linnavolikogu otsus 648, 22.08.1996
Sündinud Võru linnas 21. augustil 1936. aastal. Kauaaegne Võrumaa noorte- ja kultuurijuht, tunnustatud ja armastatud isetegevuslik näitleja.
Ilmar Kudu lavategevus algas 1954. aastal. 1945. aastaks oli ta Võru Rahvateatris mänginud 28 osa ja esinenud paljudes estraadikavades. Ilmar Kudu töötas alates 1958. a ELKNÜ Võru Rajoonikomitees, korraldades populaarseid noorteüritusi. 1959-1962 osales ta aktiivselt Võru Noorteklubi töös. 1963. aastast alates juhtis Ilmar Kudu ligi 30 aastat Võru rajooni, hiljem Võru maakonna kultuuriosakonda.
1992-2003 juhtis ta Võru Muusikakooli, pannes aluse mitmele suurepärasele muusikasündmusele - Võru vaskpillipäevadele ka akordionimuusika-päevadele.
1975. aastast Eesti NSV kultuuritegelane.
Aastatel 1993-1999 oli Võru Linnavolikogu liige.
.
Võru Linnavolikogu otsus 475, 17.08.1995
Sündinud Võrumaal Saaluse vallas 11. novembril 1933. aastal. Kauaaegne Võru spordijuht, kodu-uurija ja loodusesõber, tuntud bibliofiil ja ajakirjanik, võrumurdeline luuletaja.
Heino Sikk juhtis aastaid Võrumaa raamatuühingu ja Võru raamatuklubi tööd. Heino Sikk kogus spordiajaloo ja Võrumaalt pärit väliseesti kirjanike, kunstnike ning teadlaste kohta. 1989. aastal asutas Heino Sikk ajalehe "Viruskundra", oli selle toimetaja ja paljude kultuurilooliste artiklite autor.
Heino Sikk korraldas raamatu- ja kunstinäitusi. Aastatel 1960-1985 oli Võru Spordikomitee esimees, mitmete ettevõtete spordimetoodik.
Võru linna teenetemärk omistatud postuumselt. Postuumselt autasustati Bernhard Kangro nimelise kirjanduspreemiaga.
Heino Sikk hukkus teel Stockholmi parvlaeval "Estonia" 28. septembril 1994. aastal.
Võru Linnavolikogu otsus 475, 17.08.1995
Sündinud Võrumaal Haanja vallas 6. märtsil 1932. aastal. Arst, kauaaegne Võrumaa tervishoiujuht ja Eesti Punase Risti president. Tema juhtimisel ehitati Võru linna uus polikliinik (1975) ja Võru Kubjale maakonnahaigla (1982).
1980ndate aastate lõpul ja 1990ndate algul osales Hillar Kalda aktiivselt ühiskondlikus elus Rahvarinde organisaatori, Eesti Kongressi ja Eesti NSV Ülemnõukogu saadikuna. 20. augustil 1991. aastal oli üks 69-st ENSV Ülemnõukogu saadikust, kes hääletas Eesti taasiseseisvumise poolt.
1973. aastast Eesti NSV teeneline arst.
2002. a autasustatud Riigivapi V klassi ordeniga.
Hillar Kalda alustas tööd arstina Võrumaal 1956. aastal. Aastal 1959 sai linnahaigla peaarstiks. 1963-1986 aastani oli rajoonihaigla peaarst, hiljem röntgenoloog. 1994-1997 oli ta maakonnaarst.
Hillar Kalda laulab alates 1982. aastast Võru meeskooris, 7 aastat on olnud koori president.
Võru Linnavolikogu otsus nr 211, 18.08.1994
Kai Leete on sündinud Tartus 26. mail 1910. a. Võrumaa tantsuelu suunaja ja edendaja alates 1960. aastast, maakondlike rahvaõhtute lavastaja ja üldjuht. Armastatud tantsupedagoog ja Võru Rahvateatri isetegevuslik näitleja.
Kai Leete on loonud ja seadnud üle 70 karakter- ja rahvatantsu, lavastanud seitse lastebaletti.
1967. aastast Eesti NSV teeneline kultuuritöötaja.
Kai Leete töötas 1960-1994 Võru Huvikojas ringijuhina. Tema juhendamisel töötasid laste balletiring, karakter- ja rahvatantsurühmad, nais- ja segarühmad Kultuurimajas Kannel ja Võru Tarbijate Kooperatiivi naisrühm.
Kai Leete suri 14. märtsil 1995. a Võrus.
Võru Linnavolikogu otsus 211, 18.08.1994
Sündinud Võrumaal Urvaste vallas 23. juulil 1919. aastal. Armastatud ja tunnustatud spordipedagoog ja spordijuht, populaarne spordi ja kehakultuuri propageerija, spordibaaside rajaja ja teenekas sportlane.
Harri Neem võitis aastatel 1945-1951 Nõukogude Liidu maaspordiühingute meistrivõistlustel teatesuusatamises 2 kuld-, 1 hõbe- ja 1 proksmedali. Eesti NSV meistrivõistlusel patrullsuusatamises 2 hõbe- ja 3 pronksmedalit ja 1 individuaalse pronksmedali. Aastatel 1953 - 1956 tuli ta 8 korral Eesti meistriks käimises ja parandas 4 korral Eesti rekoreid. 21 korda juulus suusatamises ja käimises Eesti koondisesse.
1970. aastast Eesti NSV teeneline sporditegelane.
Harri Neem töötas 1945-1951 Võru maakonna täitevkomitee kehakultuuri ja spordikomitees, hiljem haridusosakonnas kehalise kasvatuse instruktorina.
1951-1985 Võru Rajooni Laste ja Noorte Spordikooli direktorina.
1985-1999 Haanja Põhikoolis kehalise kasvatuse õpetajana.
Harri Neem suri 29. septembril 2011. aastal Võrus.
Võru Linnavolikogu otsus nr 211, 18.08.1994
Sündinud Pärnumaal Tali vallas 17. juunil 1921. aastal. Tunnustatud muusik ja dirigent, armastatud muusikapedagoog, helilooja. 1956. a Võru Muusikakooli asutajaid, oli kooli direktoriks 1981. aastani.
Hendrik Juurikas on teinud orkestratsioone ja seadeid orkestritele, vokaal- ja instrumentaalansamblitele, kirjutanud muusikat rahva- ja kooliteatrite lavastustele, Kai Leete tantsudele.
Aastatel 1939-1940 mängis "Kandle" tantsuorkestris, 1945-1949 kammerorkestris, alates 1947 "Kandle" puhkpilliorkestris. 1960. aastal Võru sümfooniaorkestris, mille peadirigendiks oli alates 1967. aastast. Asutas 1945. aastal Võru estraadiorkestri (tegutses 1960. aastani) ja noorte bigbändi NEO (tegutses u 5 aastat), 1994. aastal Võru Muusikakooli õpilasorkestri.
1971. aastast Eesti NSV teeneline kultuuritegelane.
Hendrik Juurikas on töötanud kultuurimajas "Kannel" kunstilise juhina, Kubija puhkekodus bajanistina, Võru III 7-kl Koolis, Haanja Põhikoolis ja Võru Muusikakoolis õpetajana.
Hendrik Juurikas suri 21. veebruaril 2005. aastal Võrus.
Võru Linnavolikogu otsus nr 211, 18.08.1994
Paul-Valter Elken on sündinud Tartus 16. veebruaril 1990. a. Tunnustatud ja lugupeetud Võru koorijuht ja organist, helilooja, laulu- ja muusikapedagoog, maalikunstnik.
1938. a asutas Kandle Seltsi naiskoori, mille dirigendiks oli 1946. aastani. Juhatas aastatel 1937-1940 Kandle Seltsi segakoori, 1938-1966 Võru meeskoori ja 1959-1962 Võru õpetajate segakoori, kirikukoori ja segakoori Tervis.
Paul Elken on loonud üle 140 laulu mees-, nais- ja segakoorile, 25 soololaulu, üle 40 pala orkestrile ja soolopillidele. Loonud üle 500 akvarelli ja õlimaali, esinenud paljudel näitustel.
Paul Elken töötas 1937-1940 Võru Tööstuskoolis, 1937-1969 Võru I Keskkoolis muusikaõpetajana ja 1937-1949 ning taas 1970. a EELK Võru Katariina kirikus organistina.
Paul Elken suri 19. oktoobril 2007. a Võrus.
Võru Linnavolikogu otsus nr 211, 18.08.1994
Sündinud Smolenskis 5. septembril 1922. aastal. Repatrieerus koos perega 1923. aastal Eestisse. Kauaaegne Võru koorijuht, muuseumidirektor, muusik, loodusesõber, kodu-uurija ja muinsuskaitsja.
Aleksander Krulli juhtimisel arendati ja laiendati kultuurimaja "Kannel" aeda. 1945. aastal asutas Aleksander Krull Võru sümfoniett- ja estraadiorkestri. Alates 1947. a on ta tegev olnud maakondlike laulupidide korraldamisel. 1950. a alates juhatas naiskoori "Kannel", samuti segakoori "Tervis", praegu juhatab koori "Kannel-seenior".
Aleksander Krull algatas Võrumaal muinsus- ja looduskaitsealase ning kodu-uurimusliku tegevuse. Aleksander Krull arendas ja edendas Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi Eesti üheks paremaks muuseumiks, astuas 1966. a Võru Koduloomuuseumi ja juhtis uue muuseumihoone ehitamist.
1965. aastast Eesti NSV teeneline kultuuritegelane 1999. a autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Aleksander Krull töötas aastatel 1943-1947 "Kandle" Teatri majandusjuhatajana, 1947-1951 Võru Maakondliku Kultuurimaja direktorina, 1951-1995 Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktorina. 1993-1999. a Võru Linnavolikogu liige.
Alaksander Krull suri 1. oktoobril 2010. a. Võrus.
Linnapea Vapimärk
Vapimärgi annab linnapea füüsilistele isikutele väljapaistva või järjepideva tegevuse eest austuse avaldamiseks. Kalendriaastas antakse välja kuni kümme vapimärki. Vapimärgi andmise otsustab linnapea ja vapimärgiga kaasneb tunnistus. Vapimärke antakse välja alates 2012. aastast.
Linnapea vapimärgi omanikud
- Georg Ruuda - Pikaajalise ja mitmekülgse panuse eest Võru linna ja Võru valla koostöösse.
- Andres Mäevere - Pikaajalise töö eest EELK Võru Katariina koguduse vaimse teejuhina ja Võru Katariina kiriku hoidjana ning märkimisväärse panuse eest Võru linna juhtimisse linnavolikogu esimehena.
- Jose Antonio Page Ramirez - Silmapaistva panuse eest muusika- ja puhkpillikultuuri edendamisel Võru linnas
- Helle Laanpere - Võru lastes lugemiskire sütitamise eest enam kui nelja kümnendi vältel ja Võru linna loo kogumise ning särava edasiandmise eest.
- Hele Purge - Võru Linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste raamatupidamisarvestuse ülesehitamise, aastatepikkuse süsteemse korraldamise ja juhtimise ning märkimisväärse panuse eest Võru linna konsolideerimisgrupi majandusarvestusse.
- Indrek Klampe - Märkimisväärse ja visioonika panuse eest Võru linnaruumi ja ettevõtluskeskkonna arendamisse.
- Karmo Kurvits - Silmapaistva panuse eest Võru linna hariduselu arengusse Võru Gümnaasiumi juhina aastatel 2014 - 2024.
- Sixten Sild - Pikaajalise, ennastsalgava ja pühendunud töö eest Võru rahva teenimisel.
- Helga Ilves - Elukestva viljaka töö eest koorijuhi ja õpetajana ning pikaajalise ja kaaluka panuse eest linnavolikogu töösse.
- Piret Haljend - Suure südamega tehtud vabatahtliku töö eest Võrumaa abivajajate ja Ukraina sõjapõgenike abistamise eestvedamisel.
- Reet Jeenas - Pikaajalise ja väljapaistva panuse eest Võru haridus- ja spordiellu.
- Risto Aim - Pikaajalise, silmapaistva ja tulemusliku töö eest linnaruumi julgel ja visioonikal kujundamisel.
- Marje Metsur - Võru linna aastakümnetepikkuse särava esindamise eest teatri- ja filmilavadel.
- Maire Udras - pärimus- ja rahvatantsutraditsioonide viljaka ning silmapaistva hoidmise ja arendamise eest.
- Tea Kõrs - tantsu- ja võimlemistraditsioonide viljaka ning silmapaistva hoidmise ja arendamise eest.
- Karmo Kase - silmapaistva eeskuju eest kaasaegse ettevõtluskultuuri kujundamisel Võrus.
- Raivo Jeenas - ligi viie aastakümne pikkuse hindamatu panuse eest Võru võrkpalli arengusse.
- Veevi Hõrak - pikaajalise panuse eest Võru elanike tervisekasvatusse ja koorilaulutraditsioonide hoidmisse.
- Kalvi Kõva - olulise panuse eest hooliva ja lastesõbraliku Võru arengusse.
- Silvi Jansons - pikaajalise ja mitmekülgse panuse eest Võru kultuuriellu.
- Siiri Toomik - Võru linna ajaloopärandi pikaajalise ja täpse talletamise ning särava esitlemise eest linna külalistele.
- Aimi Hollo - pikaajalise ja südamega tehtud töö eest Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi majandamisel ja tulemusliku töö eest ajaloopõllu harimisel.
- Silja Otsar - värvikale õpetajale hingestatud ja tulemusliku töö eest noortele muusika õpetamisel ja koorilaulu edendamisel.
- Elmar Susi - legendaarsele ja värvikale õpetajale hingestatud ja tulemusliku töö eest noorte harimisel ning eeskujuks olemise eest aktiivse liikujana ja tervislike eluviiside järgijana, samuti olulise ühiskondliku panuse eest Võru linna arengusse.
- Väino Marjak - pühendunud ja suure hoolivusega tehtud töö eest puuetega inimeste huvide eest seismisel ja nende ühistegevuse organiseerimisel.
- Rutta Sarik - pikaajalise ja südamega tehtud töö eest Võru Lasteaed Sõleke majandamisel ja laste heaolu tagamisel.
- Erja Arop - Võru kultuurielu aktiivne edendaja ja suurepärane muusikapedagoog
- Jukka Alkio - pikaajalise ja südamliku sõprussuhte loomise ning hoidmise eest Võru ja Laitila linna vahel.
- Jaan Randvere - viljaka ja mitmekülgse tegevuse eest muusikapedagoogi ja dirigendina Võru linna muusikaelu kujundamisel.
- Heino Vildo - Võru kultuurielu aktiivne edendaja, puhkpilliorkestri traditsioonide jätkaja ning suurepärane muusikapedagoog.
- Raiko Palm - hingestatud ja tulemusliku töö eest Võru linna arendamisel.
- Olavi Ruitlane - Tamula järve ja Võru linnaelu vääristamise eest eesti kirjanduses.
- Aila Kikas - viljaka panuse eest Võru noorte käeliste oskuste ja loominguliste võimete arendamisel.
- Helve Sibul - pikaajalise panuse eest Võru koolielu arengusse.
- Katrin Martinfeld - pikaajalise panuse eest Võru koolielu arengusse.
- Tiina Hallimäe - hingestatud ja tulemusliku töö eest Võru linna arendamisel.
- Merike Õun - pikaajalise, hingestatud ja tulemusliku töö eest Võru linna kodanike liikumisharrastuse ja tervislike eluviiside edendamisel.
- Artur Ruusmaa - viljaka panuse ja koostöö eest Võru linna ajaloolise mälu säilitamisel.
- Astrid Hurt - Võru Pensionäride Päevakeskuse pühendunud arendamise eest.
- Aksel Saal - viljaka treeneritöö ja pühendunud panuse eest Võru linna võrkpalli arengusse.
- Ene Kons - pühendunud töö ja hooliva suhtumise eest.
- Ülevi Eljand - väljapaistva panuse eest Võru linna arengusse.
- Urve Allas - panuse eest Võru linna arengusse.
- Dmitri Bondarev - panuse eest Võru linna arengusse.
- Peeter Saar - panuse eest Võru linna arengusse.
- Kairi von Wolff - panuse eest Võru linna arengusse.
- Virgu Treimut - panuse eest Võru linna arengusse.
- Peeter Saan - panuse eest Võru linna arengusse.
- Christian Gatard - Võru linna rahvusvaheliste suhete avardamise eest.
- Ilmar Kudu - Võru muusikaelu ja muusikahariduse pikaaegse ja tulemusliku arendamise eest.
- Heiki Kelp - viljaka panuse eest Võru kultuurielu korraldamisel.
- Tarmo Tagamets - jõulise panuse eest Võru teatrielu edendamisel.
- Inge Parv - panuse eest Võru linna arengusse.
- Enno Raag - panuse eest Võru linna arengusse.
- Maia Anderson - panuse eest Võru linna arengusse.
- Tõnu Anton - panuse eest Võru linna arengusse.
- Meelis Munski - panuse eest Võru linna arengusse.
Võru linna aasta õpetaja nimetusega tunnustatakse Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut.
Aasta õpetaja tunnustus omistatakse kuni viiele õpetajale kategooriates: Aasta Õpetaja, Aasta Noor Õpetaja ja Aastate Õpetaja.
Aasta õpetaja aunimetuse on pälvinud
Aastate Õpetaja 2025
Lilia Vildo (Võru Muusikakool)
Aasta Õpetaja 2025
Liia Toomas (Võru Kreutzwaldi Kool)
Helle Reiljan (Võru Järve Kool)
Raili Jahtmaa (Võru Kesklinna Kool)
Aasta Noor Õpetaja 2025
Netti Rosenberg (Võru Lasteaed Päkapikk)
Aastate Õpetaja 2024
Raili Leesalu (Võru Kreutzwaldi kool)
Aasta Õpetaja 2024
Sigrid Piirmann (Võru Lasteaed Sõleke)
Maarja Põder (Võru Kesklinna Kool)
Silja Otsar (Võru Gümnaasium)
Aasta Noor Õpetaja 2024
Kaari Kattai (Võru Muusikakool)
Aastate Õpetaja 2023
Eve Unt (Võru Gümnaasium)
Aasta Õpetaja 2023
Mari-Mann Adamson (Võru Lasteaed Okasroosike)
Mare Veiderpass (Võru Kesklinna Kool)
Maiu Tafenau (Võru Järve Kool)
Aasta Noor Õpetaja 2023
Marian Kikas (Võru Kreutzwaldi kool)
Aastate Õpetaja 2022
Hille Saarepuu (Võru Spordikool)
Aasta Õpetaja 2022
Liis Orro (Võru Kreutzwaldi Kool)
Inga Kirss (Võru Kesklinna Kool)
Veronika Popova (Võru Gümnaasium)
Aasta Noor Õpetaja 2022
Elise Võsu (Võru Muusikakool)
Aastate Õpetaja 2021
Eve Sõmer (Võru Gümnaasium)
Aasta Õpetaja 2021
Ulvi Kruus (Võru Gümnaasium)
Kadri Paulus (Võru Kreutzwaldi Kool)
Tiina Suumann (Võru Kesklinna Kool ja Võru Kunstikool)
Priit Narusk (Võru Spordikool)
Aastate Õpetaja 2020
Evi Niilits (Võru Kesklinna Kool)
Aasta Õpetaja 2020
Leili Sõmer (Võru Kreutzwaldi Kool)
Merike Ilves (Võru Lasteaed Punamütsike)
Galina Nosova (Võru Gümnaasium)
Aasta Noor Õpetaja 2020
Karina Höövel (Võru Lasteaed Sõleke)
Aastate Õpetaja 2019
Heli Raitar (Võru Muusikakool)
Aasta Õpetaja 2019
Asko Saarepuu (Võru Spordikool)
Eve Kirs (Võru Lasteaed Sõleke)
Oksana Aasa (Võru Gümnaasium)
Aasta Noor Õpetaja 2019
Minni Aia-Utsal (Võru Kesklinna Kool)
Aastate Õpetaja 2018
Juta Boitsov (Võru Lasteaed Sõleke)
Aasta Õpetaja 2018
Sarmite Sild (Võru Spordikool)
Pille Kongo (Võru Lasteaed Okasroosike)
Marju Purge (Võru Kreutzwaldi Kool)
Aasta Noor Õpetaja 2018
Mari Venski (JJ-Street Tantsukool)
Aastate Õpetaja 2017
Ene Saaron (Võru Kreutzwaldi Kool)
Aasta Õpetaja 2017
Vesta Pille (Võru Gümnaasium)
Ave Arop (Võru Kesklinna Kool)
Mirja Randvere (Võru Muusikakool)
Aasta Noor Õpetaja 2017
Liis Niilus (Võru Lasteaed Päkapikk)
Aastate Õpetaja 2016
Aksel Saal (Võru Spordikool)
Aasta Õpetaja 2016
Anita Punamäe (Võru Lasteaed Päkapikk)
Kaja Kenk (Võru Gümnaasium)
Maret Melts (Võru Lasteaed Okasroosike)
Aasta Noor Õpetaja 2016
Maris Kirss (Võru Lasteaed Okasroosike)
Aastate Õpetaja 2015
Helga Ilves (Võru I Põhikool)
Aasta Õpetaja 2015
Gaida Vassin (Võru Järve Kool)
Koidu Süvaorg (Võru Kesklinna Kool)
Ere Tumm (Võru Kreutzwaldi Kool)
Aasta Noor Õpetaja 2015
Janeli Jorro (Võru Kesklinna Kool)
Aastate Õpetaja 2014
Sirje Parv (Võru Kesklinna Kool)
Külli Pihl (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium)
Aasta Õpetaja 2014
Raili Kikas (Võru Kesklinna Kool)
Aastate Õpetaja 2013
Vesta Leesalu (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium)
Aasta Õpetaja 2013
Maire Eiche (Võru Lasteaed Sõleke)
Kaie Püvi (Võru Kesklinna Kool)
Jaan Randvere (Võru Muusikakool)
Aasta Noor Õpetaja 2013
Egel Talv (Võru Lasteaed Okasroosike)
Aastate Õpetaja 2012
Ene Kuus (Võru I Põhikool)
Aasta Õpetaja 2012
Raivo Jeenas (Võru Spordikool)
Marika Karden-Raud (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium)
Liivi Savi (Võru Lasteaed Päkapikk)
Aastate Õpetaja 2011
Aina Kongo (Võru Lasteaed Okasroosike)
Aasta Õpetaja 2011
Ly Berišvili (Võru Kunstikool)
Anne Morel (Võru Järve Kool)
Eve Unt (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium)
Aasta Noor Õpetaja 2011
Margus Soome (Võru Kesklinna Gümnaasium)
Aastate Õpetaja 2010
Maila Vilu (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium)
Aasta Õpetaja 2010
Marianne Jaanson (Võru Kesklinna Gümnaasium)
Anu Kallas (Võru Järve Kool)
Aigi Laine (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium)
Aasta Noor Õpetaja 2010
Marko Mett (Võru Spordikool)
Aastate Õpetaja 2009
Siiri Kahar (Võru Muusikakool)
Aasta Õpetaja 2009
Aive Kinsigo (Võru Lasteaed Okasroosike)
Külli Kärson (Võru Kesklinna Gümnaasium)
Helena Linnamäe (Võru Kreutzwaldi Gümaasium)
Aasta Noor Õpetaja 2009
Asko Saarepuu (Võru Spordikool)
Aastate Õpetaja 2008
Elvi Keerberg (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium)
Aasta Õpetaja 2008
Tiiu Ojala (Võru Kesklinna Gümnaasium)
Kadri Mähar (Võru Lasteaed Päkapikk)
Ene Moppel (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium)
Liina teod ja tegijad läbi aastate
2005 - kultuurimaja Kannel rekonstrueerimine
2006 - Koreli oja heakorrastamine
2007 - Kooli tn ehitamine ja Jüri tn kõnniteede rajamine – KPK Teedeehitus
2008 - Võru Spordikeskuse staadion
2009 - Tamula rannapromenaad
2010 - Kubja-Kose teelõigu rekonstrueerimine
2011 - Kubija rannaala väljaarendamine
2012 - Võrumaa Toidukeskuse rajamine
2013 - Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi rekonstrueerimine
2014 - Meiela töökeskuse ja kodu avamine intellektipuudega inimestele ning Järve koolis sügava ja raske puudega lastele hoiukodu avamine
2015 - Võru gümnaasiumi valmimine
2016 - Kreutzwaldi tänava ja kõnniteede (lõigus Paju kuni Luha tn) väljaehitamine
2017 - linna läbivate jalg- ja jalgrattateede ehitus
2018 - kunstmurukattega jalgpalliväljaku rajamine
2019 - Võru linna keskväljaku valmimine ja avamine
2020 - Võru Gümnaasiumi valimine aasta kooliks ja Terevisiooni otseülekanne koolist
2021 - Kinnistuomanike vabastamine talvisest kõnniteede hoolduskohustusest
2022 - Võru esmatasandi tervisekeskuse avamine
2023 - Võru Järve Kooli uue õppehoone valmimine
2024 - Rannakohviku Playa Võru rajamine ja avamine Tamula rannas
2025 - Programmeerimiskooli kood/Võru avamine
2006 - Viktor Rebane (Spordikeskuse juhataja 2007. aasta veebruarini)
2007 - Hegri Narusk
2008 - Aivar Nigol
2010 - Olerexi teenindusjaam
2012 - Karmo Tõra
2013 - Kairi von Wolff
2016 - Elar Sarik, Silver Sild
2017 - Mart Timmi, Taimar Timmi
2018 - Artur Eliste, Tanel Tolsting, Verner Teder
2019 - Anne Vahtla
2020 - Aasta tegijad - kõik linna tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna tegijad
2021 - Ain Tarrend
2022 - Võru Muusikakooli sümfooniaorkester
2024 - Ainar Needo, Sander Tiisler (Freinholdi maja loojad)
2025 - Heiki Trolla (Navitrolla)
2006 - Katrin Ruus
2007 - Kalju Liiver
2008 - Aimi Hollo
2009 - Ilmar Kudu
2010 - Silvi Jansons
2011 - Peeter Laurson
2012 - Heino Pehk
2013 - Maire Udras
2014 - Tea Kõrs
2015 - Heiki Kelp
2016 - Ingrid Välbe
2017 - Kris Kelp
2018 - Jose Antonio Page Ramirez
2019 - Signe Rõõmus
2020 - Ulvi Mustmaa
2021 - Tiit Raud
2022 - Piret Rips-Laul
2023 - Ülle Voitka
2024 - Aliis Aalmann
2025 - Jana Huul
2006 - Riho Lehiste
2007 - Aksel Saal
2008 - Heini Allikvee
2009 - Ain-Ivar Tupp
2010 - Merike Õun
2011 - Mati Ojandu
2012 - Andu Värton
2013 - Hillar Irves
2014 - Rene Zahkna
2015 - Asko Saarepuu
2016 - Hille Saarepuu
2017 - Eliise Abel
2018 - Jaanus Vislapuu
2019 - Külli Leola
2020 - Gabriel Müürsepp
2021 - Koidu Süvaorg, Ester Seim
2022 - Helju Rakaselg
2023 - Enno Raag
2024 - Ihor Halat
2025 - Anneli Musto
2006 - Reet Tiks
2007 - Riina Paat
2008 - Marje Ossip
2009 - Mare Udras
2010 - Ülle Lehtna
2011 - Helje Trolla
2012 - Margit Kõivomägi
2013 - Eve Ilisson
2014 - Anneli Jukk
2015 - Marina Piirisild
2016 - Iia-Ulvi Raid
2017 - Terli Linnas
2018 - Hele Plakso
2019 - Lilia Leppsaar
2020 - Agnes Aart
2021 - Tiia Kõiv
2022 - Terje Kanger
2023 - Ene Kons
2024 - Malle Simm
2025 - Kätlin Juurik
2006 - Võru I Põhikool
2007 - Võru Teatriateljee
2008 - Võru Lasteaed Päkapikk
2009 - Võru Järve Kool
2010 - Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum
2011 - Võru Kultuurimaja Kannel
2012 - EELK Võru Katariina Kogudus
2013 - Võru Kunstikool
2014 - Võru Instituut
2015 - Võru Kesklinna Kool
2016 - Võru Muusikakool
2017 - Võru Gümnaasium
2018 - Võru Kreutzwaldi Kool
2019 - Võrumaa Keskraamatukogu
2020 - Võru Lasteaed Sõleke
2021 - Võru Spordikool
2022 - Võru Lasteaed Okasroosike
2023 - Väike Werrone Kool
2024 - Terve Pere Aed
2025 - Võru Lasteaia Tähesära võrukeelne rühm
2006 - MTÜ Aila Näpustuudio
2007 - raskejõustikuklubi Strongman
2008 - Võru Võrkpalliklubi
2009 - Võru Naisteklubi
2010 - MTÜ Võru Vanatehnikaklubi Vänt
2011 - MTÜ Päästearmee Eestis Võru korpus
2012 - MTÜ Võru Noortekeskus
2013 - MTÜ Haanja Rattaklubi
2014 - Võrumaa Spordiliit
2015 - Võru Südamesõprade Selts
2016 - MTÜ FC Helios Võru
2017 - MTÜ Võru Folkloorifestival
2018 - MTÜ Võru Päevakeskuse Ühing
2019 - MTÜ Võru Loomeselts
2020 - MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus
2021 - Mittetulundusühing Toetuskeskus Meiela
2022 - MTÜ Urban Style
2023 - MTÜ Võimlemisklubi Janika Võru
2024 - MTÜ Võrumaa Lasterikkad
2025 - MTÜ Spordiühing Elstreempark
2006 - AS Kurmik
2007 - osaühing SKS Võru
2008 - aktsiaselts Auto Võru
2009 - Pintmann Gruop OÜ
2010 - Cristella VT OÜ
2011 - Valio Võru Juustutehas
2012 - Osaühing Nauta MV
2013 - Kagu Elekter
2014 - Abris OÜ
2015 - AS RehPol
2016 - Wermo AS
2017 - AS Võru Hallid
2018 - Private Project OÜ
2019 - Lõuna-Eesti Haigla AS
2020 - Lõuna-Eesti Kliinik OÜ
2021 - Aluweld OÜ
2022 - Semuehitus OÜ
2023 - Estelaxe OÜ
2024 - Werroform OÜ
2025 - Neveri OÜ
2006 - Janika Külaviir (Leeri Lillesalong)
2007 - Meelis Munski (Semuehitus)
2008 - Oleg Udodov (Võru Seeder)
2009 - Tiit Raag (Timo-Keraamika AS)
2010 - Andri Needo (AS Kurmik)
2011 - Raul Sõmer (Surface Labs Internationals)
2012 - Piret Pilberg (Piret Pilberg Linasedriided)
2013 - Indrek Klampe (OÜ Selista Ehitus)
2014 - Ursel Kaarna ja Arvi Prants (KPG kaubanduse OÜ)
2015 - Varju Lauri ja Bruno Lauri (Pro Optika)
2016 - Meelis Kibena (OÜ Aigren)
2017 - Allar Toomik (AS Sirje)
2018 - Meelis Raam (Raam Transport OÜ)
2019 - Raul Kell (Tugev Partner OÜ), Kati Kornel (Versit OÜ)
2021 - Eva Traagel (Eva Sushi)
2023 - Angeelika Kreek (Keha ja meele tervisekeskus Sakrum)
2024 - Raul Vene (AS Wermo)
2025 - Karmo Kase (Kagu-Elekter)
2020 - Võru Tarbijate Ühistu
2021 - Kagukeskus
2022 - AS Barrus
2023 - Danpower Eesti klienditeeninduskeskus
2024 - Valio Eesti AS
2025 - Eladei OÜ - Pisila
2006 - AS Kuusakoski
2007 - OÜ Kostar
2008 - Uma Pido
2009 - Leoki Kalapood
2010 - ERR-i korrespondendipunkt Võrus
2011 - OÜ Luha AV
2012 - Danpower GmbH
2014 - 3D kino
2015 - Georgi Hotell
2017 - Stedingu maja
2019 - Auto- ja tehnikakeskus (Salome Tartu AS)
2020 - Pizza Olive
2021 - Siidrimõisa Lihaköök
2022 - Barrus Võru Võrkpalliklubi meeskond
2023 - MilSpray OÜ
2024 - Sabbe Fashion OÜ
2025 - Võru Padel
2014 - Andri Tallo
2015 - Võru Toidupank
2016 - MTÜ Hoiame Valgust
2018 - Mirjam Uibo
2019 - Toomas Palu
2020 - Danpower Eesti AS
2021 - Piret Haljend
2022 - Indrek Klampe, Janar Oru, Ursel Kaarna, Piret Haljend, Sixten Sild, Eve Ilisson
2023 - EMK Võru Elupuu Kogudus
2025 - Elar Sarik
2012 - Reet Utsu
2013 - Janno Prants
2016 - Danpower Eesti AS
2018 - Valio Eesti AS
2019 - Roland Lust
2021 - OÜ Merling Reisid
2024 - AS Graanul Invest
2025 - Hugo Osula
2011 - Indrek Hirsnik
2012 - Mariann Nirk
2013 - Sander Lebreht
2014 - Kerttu Mölder ja Anete Kõlli
2015 - Kristina Bianca Rantala
2016 - Karolin Eks
2017 - Emil Aništšenko
2018 - Triin Hordo
2019 - Karl Jörgen Lööper
2020 - Henri Vink
2021 - Tarmo Sumerkin
2022 - Jane Mustrik
2023 - Lasse Rihard Sissas
2024 - Inge Varik
2025 - Simo Sulg
2018 - Kerli Tallo
2019 - Kadri Moppel
2020 - Kagu-Eesti Innovatsioonikeskus
2022 - Tartu Regiooni Energiaagentuur
2006 - Hans Sissas
2007 - Alar Sikk
2008 - Alari Ots
2016 - Jana Huul
2019 - Pikim sõir Võru linna sünnipäeval (Võrumaa Talupidajate Liit)
2022 - Tegu kultuurivaldkonnas - Võru kooride ühine juubelikontsert
2021 - AS Võru Vesi
2022 - L. Koidula tn 4 korteriühistu
2023 - Luha tn 29 korteriühistu
2024 - Kagu Ühistranspordikeskus
2025 - Võru Kinnisvara
- Võru maakonna ettevõtlikud inimesed 2024
"Võru maakonna aasta kodanike kaasaja 2024" laureaat - Tiina Hallimäe
Tunnustuse andja: Võrumaa Arenduskeskus SA - Eesti EL välispiiri programm 2014-2020 programmperioodi tunnustused (2024)
Parim lahendus - Võru Loomekoda (BestNest)
Parim projektijuht - Tiina Hallimäe (BioAware)
BioAware ja SaveSmart projektid oli nominendina nimetatud parima partnerluse ja Best Nest parima ehitusobjekti kategoorias - Südamega tehtud Eurotegu, TOP 30 (2023)
Võru Järve kooli uue hoone ehitus ja Võru esmatasandi tervisekeskuse rajamine
Tunnustuse andja: Riigi Tugiteenuste Keskus - Aasta noortesõbralik kohalik omavalitsus 2023, nominent
Konkurss: "Noorte Heaks Tänu"
Tunnustuse andja: Haridus- ja Teadusministeerium ja Haridus- ja Noorteamet - Pärandit väärtustav kohalik omavalitsus 2023, laureaat
Tunnustuse andja: Muinsuskaitseamet - Aasta lastekaitsetöötaja - Hannela Teaste, 2022
Tunnustuse andja: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon - Tegusaim terviseedendaja 2022 - abilinnapea Sixten Sild
Tunnustuse andja: Sotsiaalministeerium - Eesti sportlikem omavalitsus 2022
Tunnustuse andja: Eesti Olumpiakomitee - Võimaluste kasutaja 2021
Tunnustuse andja: Rahandusministeerium, minuomavalitsus.ee - Pärimuskultuuri auhind 2021 - Aasta koostööpartner
Tunnustuse andja: Folkloorinõukogu
Mille eest: Pikaajalise ja püsiva partnerluse eest. - Koduomaniku sõber 2021
Laureaadiks nimetaja: Eesti Omanike Keskliit
Mille eest: kinnistuomanike talvisest kõnniteede hoolduskohustusest vabastamine - Eesti Maastikuarhitektide Liidu eripreemia 2020 laureaat
Laureaadiks nimetaja: Eesti Maastikuarhitektide Liit
Mille eest: Võru linnavalitsust on märgatud pikaajalise järjepideva töö eest nüüdisaegse, inimsõbraliku ja rohelise elukeskkonna loomisel. - Eesti Arhitektide Liidu 2020. aastapreemia nominent
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali 2020. aastapreemia nominent
Võru Keskväljak - Villem Tomiste - Hästi taastatud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis 2020
Tunnustuse andja: Muinsuskaitseamet
Mille eest: Võru Kesklinna Kooli peamaja, Vabaduse tn 12 - Aasta keskkonnasõbralik kohalik omavalitsus 2019
Tänukirja andja: Keskkonnaministeerium
Mille eest: keskkonnateemaliste ürituste ja linna rohelisemaks muutmise eest. - Aasta Keskkonnategu 2019
Tunnustuse andja: Keskkonnaministeerium
Konkursi nimetus: Keskkonnateo konkursi tunnustus
Mille eest: Võru linna 235. aastapäeva puhul korraldatud Võru linna istutustalgud - Eesti omavalitsuste aasta tegu 2019
Tunnustuse andja: Omavalitsuspäeva korralduskomitee
Mille eest: Võru linna keskväljaku taastamine - Aumärgis: Kaasan noort, 2017
Tunnustuse andja: Eesti Noorteühenduse Liit ja Võrumaa Noortekogu
Mille eest: noorte panuse hindamise eest ja nende kaasamise eest otsustusprotsessides, sh skatepargi rajamine, lastefestivali korraldamine jne. - Uma Tegu 2017
Tunnustuse andja: MTÜ Võrumaa Turismiliit
Mille eest: Võru Lastefestival - Aukiri: 2017. aasta parim kommunaalrajatis
Aukirja andja: Eesti Kommunaalmajanduse Ühing
Mille eest: 2017. a rajatud Võru skatepark - Eriautasu "Parim tervisespordirajatis 2017"
Tunnustuse andja: Eesti Kodukaunistamise Ühendus
Konkursi nimetus: Üleriiklik konkurss „Eesti kaunis kodu 2018"
Mille eest: 2017. a rajatud Võru skatepark - Parim tervisespordirajatis 2014
Tunnustuse andja: Eesti Kodukaunistamise Ühendus
Konkursi nimetus: Üleriiklik konkurss „Eesti kaunis kodu 2014"
Mille eest: Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskus. - Tunnustus: Aasta kommunaalrajatis 2013
Tunnustuse andja: Eesti Kommunaalmajanduse Ühing
Mille eest: Katariina allee rekonstrueerimine - Liikluskasvatuse auhind 2013
Tunnustuse andja: Maanteeamet
Konkursi nimetus: liikluskasvatusalane tunnustus kohaliku omavalitsuse auhinna kategoorias
Mille eest: viimasel kahel aastal liikluskasvatuse valdkonnas läbiviidud erinevate tegevuste, projektide, konkursside ja algatuste eest. - Tunnustäht: Laste- ja noortesõbralik linn, 2012
Tunnustuse andja: ÜRO Lastefond UNICEF Eesti Rahvuskomitee
Konkursi nimetus: UNICEF-i algatatud liikumine "Laste- ja noortesõbralikud linnad"
Mille eest: Omistatud Euroopa linnade liikumises osalemise eest. Võru linn hoolib oma väikestest elanikest ja nende tulevikust. - Kaunis tööstusmaastik 2010
Tunnustuse andja: Eesti Kodukaunistamise Ühing
Mille eest: Võru linna keskkonnajaam - Parim tervisespordirajatis 2010
Tunnustuse andjad: Eesti Kodukaunistamise Ühing, Eesti Olümpiakomitee
Mille eest: Tamula rannapromenaad - Eesti maastikuarhitektuuri Aasta Tegu 2009
Tunnustuse andja: Eesti Maastikuarhitektide Liit 2009
Mille eest: Tamula rannapromenaad
