Sünni registreerimisel kantakse lapse vanematena rahvastikuregistrisse:

• ema, lapse sünnitanud naine;
• isa, mees:
  - kes on lapse emaga abielus;
  - kes on isaduse omaks võtnud;
  - kelle isaduse on tuvastanud kohus;
  - kes on andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks anonüümse doonori või mittepartnerist doonori seemnerakkudega;
  - kes on andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks  partnerannetajana.
• teise vanemana ema naissoost abikaasa, kes on andnud nõusoleku oma naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks.

Lapse sünd registreeritakse Eestis, kui:

• laps on sündinud Eestis;
• lapse vanema elukoht on Eestis;
• lapse vanemal on Eesti kodakondsus.

Kui lapse sünd on registreeritud välisriigis, siis Eestis lapse sündi uuesti ei registreerita.
Välisriigi sünnidokument tuleb Eesti rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele. 
Nõuded välisriigi dokumendile.

Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse lapse sünni registreerimisel tema vanema(te) andmed rahvastikuregistrisse kandmata, st neid ei ole lapse sünnitõendil.

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele.

Avalduse esitab lapse seaduslik esindaja (vanem või eestkostja) ühe kuu jooksul lapse sünnist alates. 
Kui lapse vanem või eestkostja ei saa mõjuval põhjusel lapse sündi ühe kuu jooksul registreerida, peab ta teatama sellest ükskõik millisele sünde registreerivale perekonnaseisuasutusele. Sel juhul on võimalik sünni registreerimise tähtaega ühe kuu võrra pikendada. Avalduse tähtaegse esitamata jätmise eest on võimalik võtta lapse seaduslik(ud) esindaja(d) vastutusele väärteo eest (KarS § 282).

Sünni saavad registreerida:

• e-rahvastikuregistris abielus või mitteabielus olevad vanemad ja üksikvanem. Teenus on kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles. Avaldus vajab vanema(te) poolt digitaalset allkirjastamist. Pärast sünni registreerimist saavad vanemad teate, et sünd on registreeritud.
  Paberkandjal sünnitõendi saab kätte sünni registreerinud perekonnaseisuasutusest.
  Elektroonilise tõendi saavad vanemad portaalis allalaadida 30 päeva alates tõendi väljastamisest.
   
• perekonnaseisuasutuses alaealine vanem, mitteabielus vanemad kahekesi kohal olles, abielus vanematest üks, võttes kaasa teise vanema kirjaliku nõusoleku 
  Sünni registreerimise avaldust ei ole tarvis eelnevalt täita!

Võru linnavalitsuses registreerivad sünde:

Kersti Kattai kersti.kattai@voru.ee, tel 5302 1937,
Anneli Nelk anneli.nelk@voru.ee, tel 785 0914, 5330 9511;
Vastuvõtuajad: E kl 14-17, K kl 9-12, N kl 9-12. Vastuvõtuvälisel ajal kohaletuleku aeg eelnevalt kokku leppida.

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta.
     - abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus.
     - abielus mitteolevad vanemad lepivad sünni registreerimisel kokku, kas hooldusõigus on ühel või mõlemal vanemal. Kui vanemad lepivad kokku ühe vanema ainuhooldusõiguses, ei ole teisel vanemal esindusõigust, kuid on õigus ja kohustus lapsega suhelda ning kohustus last ülal pidada. Hooldusõiguseta vanemal ei teki õigust perehüvitisele.

Kui vanemad soovivad pärast sünni registreerimist hooldusõiguse valikut muuta, saab seda teha kohtus.

Isaduse omaksvõtu avalduse saab esitada:

• lapse sünni registreerimisel
  Kui lapse eostanud mees, kes ei ole lapse emaga abielus, võtab isaduse omaks, ei ole lapse emal enam vaja abikaasa nõusolekut selleks, et lapse tegelikult eostanud mees saaks isaduse omaks võtta. Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid.
  Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel.
   
• naise raseduse ajal, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine osutub pärast lapse sündi võimatuks või raskeks. Avaldus tuleb esitada perekonnaseisuasutusele.
   
• pärast lapse sünni registreerimist, kui rahvastikuregistris lapse andmetes isa andmed puuduvad;
  Avaldus ja ema nõusolek esitatakse perekonnaseisuametnikule isiklikult või notariaalselt tõestatud vormis. Isaduse omaksvõtuks on alati vaja lapse ema, täisealise lapse või alaealise lapse nõusolekut. Võimalik on anda lapsele vanemate kokkuleppel isa perekonnanimi (vajalik lapse nõusolek) ning muuta hooldusõigust. Väljastatakse uute andmetega sünnitõend.
  Kui ema on surnud ja ta ei ole enne surma isaduse omaksvõtuks nõusolekut andnud või on kohus emalt hooldusõiguse täielikult ära võtnud, ei saa perekonnaseisuasutuses isadust omaks võtta - isaduse saab tuvastada kohtus.

Välisriigis võib esitada isaduse omaksvõtu avalduse Eesti konsulaarasutuses, kes edastab selle Eesti perekonnaseisuasutusele, kus lapse ema annab isaduse omaksvõtule oma nõusoleku.

Välisriigis sündinud lapse suhtes saab isaduse omaks võtta ka Eestis, kui on täidetud vastavad tingimused (REÕS § 62).

Kui lapse ema on alaealine ja kohus ei ole tema teovõimet laiendanud lapse sünni registreerimise osas, on lapse, kelle sündi registreeritakse, seaduslikuks esindajaks kohalik omavalitsus. Perekonnaseaduse § 176 lõike 1 kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Kui lapse isa on alaealine, saab ta oma seadusliku esindaja nõusolekul võtta omaks isaduse ja anda nõusoleku lapse nime kohta.

Kui lapse isa on täisealine ja abielus lapse alaealise emaga, on lapse isa lapse seaduslik esindaja ning lapse sünni registreerimise avalduse saab esitada lapse isa.

Kui lapse isa on täisealine, kuid ei ole lapse alaealise emaga abielus, saab ta lapse seaduslikuks esindajaks pärast isaduse omaksvõttu.

Kõikide sünni registreerimisel antavate tahteavalduste ja nõusolekute (nime andmine, isaduse omaksvõtuks) puhul peab alaealise tahteavaldusele ja nõusolekule andma oma nõusoleku tema seaduslik esindaja ehk alaealise vanem(ad) või eestkostja.

Sünni registreerimise avaldus 

Isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist 

Põlvnemise välistamise avaldus 

I. Võru linnavalitsusest sünnitoetuse taotlemine

II. Riiklikust sünnitoetusest; Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaal 

• Perekonnaseadus
• Perekonnaseisutoimingute seadus
• Nimeseadus
• Rahvastikuregistri seadus

Lapse sünni registreerimise infoleht

Lapsele nime andmine sünni registreerimisel

Eesnime sobivuse päring

Rohkem sünni registreerimisest