Tänavu 6. juunil tähistab Võru Spordikool oma 70. sünnipäeva. Sel puhul teeb kooli vilistlane ja praegune direktor Mare Lüüs ülevaate enda juhitava õppeasutuse ajaloost ja tänapäevast (tutvu ka juubeliürituste kavaga).

Võru on traditsiooniline spordikants ja sportimine on üks osa võrulaste elulaadist. Võru on kuulus oma kõrgete spordisaavutuste poolest ning SPORDIKOOLIL on siin väga suured teened.
Sport on elustiil, mille juurde käib treening ja pidev ettevalmistamine. Aga ka võit. Elus on väga palju valikuid, millest tuleb mõni võtta ja teine jätta. Sportlasi saadab alati motivatsioon, et midagi saavutada, peab oskama millestki loobuda. Püüdlemine millegi poole kasvatab ja karastab.
Võru kultuurilukku on kirjutatud SPORDIKOOLIST suured nimed – Jaan Gutmann, Mati Alaver, Erki Nool, .... ja paljud teised. Need nimed innustavad ja vaimustavad noori. Ei ole võimalik ülehinnata eeskujude rolli ning seda eelkõige noorte seas. Ja kes saab olla noortele parem eeskuju ja innustus spordiga tegelemiseks kui edukad sportlased ise.

Ajalugu meenutades
Võru Spordikool alustas tööd Leegeni tn. 31 (praegu Karja tn 31) 6. juunil 1945. aastal. Esimeseks direktoriks sai Võru Linna 7-kl. kooli õpetaja August Rinken, kes töötas direktorina kuni 1948. aasta 1. septembrini ning lahkus töölt madala palga tõttu. August Rinken tegi spordikoolis tänuväärset tööd kergejõustiku, ujumise, võrkpalli ja korvpalli arendamisel. 1. septembril 1948. a määrati direktoriks TRÜ lõpetanud Linda Kütt (Simson). Ta suutis spordikoolis õpilaste üldarvu suurendada. Tööle hakkasid võimlemise, kergejõustiku ja korvpalli osakond. 1950. aasta kevadel oli spordikoolis juba üle 20 lõpetaja.
1. septembril 1951 alustas Võru Laste ja Noorte Spordikooli direktorina tööd Harri Neem (ENSV teeneline sporditegelane 1970). Spordikooli tööruumid asusid Jüri tn 31, praegu asub seal Võru Spordiselts Kalev. Treeneritena töötasid siis maadlustreener Paul Luik, poksitreener Aksel Jaanisoo, korvpalli treenerid Lembit Roosaar ja Karl Hankov, kergejõustikutreener Fidrik Vaask, suusatamise treenerid Vello Kaaristo, Jaan Kaarna, tennise-, jalg- ja võrkpallitreener Jaan Gutmann (ENSV teeneline treener 1968). Kokku õppis spordikoolis 1951/52 õppeaastal 436 õpilast. Harri Neeme initsiatiivil hakati rajama spordibaase.
1952. aastal alustati linna pargi mänguväljakute ehitustöödega, mille rajamine kestis 4 aastat. Valmis 3 võrkpalli- ja 2 korvpalli väljakut, kusjuures üks võrkpalliväljak piirati traatvõrguga ja ehitati laudpõrandaga korvpalliväljak, riietusruumid, tribüünid.
1949. aastal valminud Andsumäe hüppetorni K-60 m kõrvale alustati ka Andsumäele rulltrampliini ehitust Jaan Kaarna juhtimisel suvisteks suusahüpeteks, mis valmis 1954. aasta sügiseks. Samas valmis ka saepururada suviseks suusatamiseks.
1974. aastal sai Võru arvatavasti Eesti esimese tehiskattega hüppemäe, mis võimaldas ka suvel hüppama hakata. 1975. aastal remonditud suur mägi pidas vastu veel kümmekond aastat, remonti enam ei tehtud ja mägi kahjuks lammutati 1994. aasta kevadsuvel.
1959. aastal asuti rajama Kubijale suusabaasi. Sinna rajati kaasaegne suusabaas abiruumidega, olid riiete- ja duširuumid, remondiruumid ning maa-ala koos mänguväljakutega ja suusaradadega Kubija metsas. Lisaks sellele rajati 1985. aastal metsa asfalteeritud 2,2 km pikkune rollerirada.
1968. aastal anti ehitusluba koolile normaalmõõtmetega võimla ehitamiseks treeningute ja võistluste läbiviimiseks. Spordihoone ehitustöid hakkas juhtima spordikooli majandusjuhataja Armand Mitt, kelle elutööks kujunes spordihoone ehitus.
1972. aastal avati Võru LNSK uus spordihoone. 1980. aastal rajati täiendavad tööruumid juhtkonnale, treeneritele, majandusruumid, 20 majutuskohta, arhiiviruum, III korrusele valmis maadlusruum.
1963. aastal tööle tulnud murdmaasuusatamise treeneri Laur Lukini initsiatiivil anti spordikoolile 1971. aastal Jaanimäe algkooli mahajäetud hoone, mille ruumid remonditi ning seati korda treenerite ja õpilaste ühistööna rea aastate jooksul. Metsa rajati suusarajad. Jaanimäe spordibaas oli aastakümneid teiseks koduks paljudele spordikooli murdmaasuusatajatele, kus sepitseti alus nende võitudele. 
1967. aastal asus spordikooli tööle treeneriks Ants Joonas, kes kaks aastat töötas murdmaasuusatamise ja aastatel 1969–1999 laskesuusatamise treenerina. Ta alustas Vastseliinas ise koos oma treeningu õpilastega suusamaja ehitust, mis valmis 1973. aasta suveks.
1985-1998 töötas spordikooli direktorina Lembit Allas, kelle osa Võrumaa noortespordi juhina oli märkimisväärne. Kohusetundlik ja täpne töössesuhtumine ning nõudlikkus nii iseenda kui teiste vastu olid põhjusteks, et Võrumaa kooli- ja noortesport oli vabariigis igati arvestatav. Tema teeneks tuleb lugeda ka seda, et Võrumaa kitsastest oludest on välja kasvanud mitmeid Eesti tippsportlasi. 
Nendel aastatel oli spordikool kuulus oma kõrgete spordisaavutuste poolest ja treeneritena töötasid oma ala hinnatud spetsialistid Aksel Saal (ENSV teeneline treener 1985), Raivo Jeenas, Laur Lukin (ENSV teeneline treener 1974), Ants Joonas, Heini Allikvee, Valeri Holodnjakov, Helju Rakaselg, Ülle Raudsepp, Hille Saarepuu, Olev Roots ja Peep Lill, kellest paljud töötavad spordikoolis ka praegu.
1995. aastal õppis Võru Spordikoolis 654 õpilast, filiaalid olid Vastseliinas, Haanjas. Spordikooli õpilaste õppetasu oli 20 krooni kuus. Spordikoolil oli kaks autobussi võistlustel käimiseks ja veoauto spordibaaside hooldamiseks ja majandustöödeks.

Spordikooli tänapäev
1998. aastast kuni tänaseni töötab direktorina Mare Lüüs. Spordikoolis õpib praegu 440 õpilast ja töötab 16 treenerit 7 osakonnas – kergejõustik, võrkpall, murdmaasuusatamine, orienteerumine, kahevõistlus ja suusahüpped, laskesuusatamine, kreeka-rooma maadlus. Spordikooli on tööle tulnud lisaks teenekatele treeneritele uus põlvkond treenereid – Sirje Hütt, Aive Pähn, Sarmite Sild, Asko Saarepuu, Marko Mett, Priit Narusk, Karolin Raudsepp ja Mario Oha, kelle õpilased on saavutanud juba auhinnalisi kohti nii vabariigis kui kaugemal.
Suured muudatused on toimunud spordikooli spordibaaside rekonstrueerimisel ja Võru linna uute spordibaaside rajamisel. 2002. aasta kevadel hakati renoveerima Andsumäe K-30 hüppemäge, mis valmis septembris 2002. Tööde käigus valmis ajakohane tehiskattega maandumisnõlv ja metallist hoovõturada. 2004. aastal rajati tehiskattega K-15 hüppemägi. Järgmisel aastal valmis kastmissüsteem. Samuti ehitati õpilastele riietusruumid.
2000. aastate alguseks olid nii spordikooli maja ja linna staadion Kreutzwaldi tänaval kulunud ja räsitud. 2005. aastal, spordikooli 60. juubelisünnipäeval pandi nurgakivi kaasaegsetele nõuetele vastavale spordihallile, mis avati 11. märtsil 2006 ja kus asuvad ka spordikooli bürooruumid. Spordihalli kõrvale rajati staadion, mis avati 2009. aastal. Nüüd on Võrus võimalik korraldada rahvusvahelisi võistlusi nii kergejõustikus kui ka teistel spordialadel.
Noored, kes seni treenisid treppidel joostes, said võimaluse alustada vormi lihvimist uutes tingimustes, et jõuda paremate tulemusteni. Arvan, et spordihalli ja staadioni ehituseks võetud laen ei tähenda tuleviku arvel elamist, vaid just tuleviku nimel elamist ja töötamist.
2009. aastal valmis Kubijal renoveeritud 2,2 km pikkune valgustatud rullirada ja 2013. aastal terviseraja juurde jõu- ja võimlemislinnak. 2014. aastal valmisid EST-LAT-RUS piiriületuse koostööprojekti raames Kubija spordikeskuses rollerirada ühenduseks Kose-Haanja kergliiklusteega, keskuse abihoone suuskade määrimiseks ja toimus mänguväljakute uuendamine. Laskesuusatajate kasutada on kaasaegne lasketiir Haanja suusakeskuses.
2011. aastal otsustas Võru linnavalitsus panna müüki Jaanimäe spordibaasi, mis oli olnud 40 aastat spordikooli erinevate osakondade õpilastele suvisteks ja talvisteks õppe-treeningkogunemiste läbiviimise kohaks. 2011. aasta detsembris toimus spordikoolile kuulunud spordiobjektide üleandmine SA Võru Spordikeskusele.
Sport on nagu lakmuspaber, siin midagi ei peta, siin on kohe selge, kes on kes. Nüüdisaegses Eesti kultuuriruumis esindab just nimelt sport seda jõudu, mis viib meid välja suletusest ja eneseimetlemisest.
Tavaline inimene mõtleb eeskätt iseendale, oma tervisele, oma perekonnale, oma heaolule jne. Aga meie seas on alati olnud kangelasi, kes pühendunud oma elu mitte enda, vaid kogu meie rahva auks ja kuulsuseks. Just nemad hoiavad ülal eestlaste mainet ja tugevndavad kogu rahva aatelisust ja ühtekuuluvustunnet.
Võru Spordikoolis on õppinud olümpiavõitja Erki Nool, olümpialased murdmaasuusatamises Raul Olle, Priit Narusk, Anti Saarepuu, Erki Jallai ja Kaija Udras-Vahtra, kergejõustiklased Andrus Värnik, Lauri Leis ja Andres Raja, laskesuusatajad Hillar Zahkna, Aivo Udras ja Janno Prants, rannavõrkpallur Avo Keel ning suusahüppaja Martti Nõmme. Lisaks palju Võru Spordikooli õpilasi, kes on saavutanud häid tulemusi nii täiskasvanute kui ka juunioride MM-idel ja EM-idel.
Aastate jooksul on spordikooli lõputunnistuse saanud ka need noorsportlased, kelle edasine elu ei ole seotud tippspordiga: Annika Uudelepp (Velthut) - SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS juhatuse esimees, Ivi Normet - EV Sotsiaalministeerium terviseala asekantsler, Peep Palumaa - TTÜ professor, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse AS vanemteadur, Tiit Land - TLÜ rektor, Tiia Teppan - Tartu abilinnapea, Paavo Eliste - Maailma Panga maapiirkondade arengu juhtivspetsialist, Meelis Saarepuu - Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht ja Ahti Kurvits - Kaitseressursside ameti osakonnajuhataja. Sportlased saavad treeningu- ja kooliajast kaasa midagi, mida paljudel inimestel ei ole – võistlustahte ja oskuse endaga hakkama saada. Spordikoolist saadakse kaasa peale füüsilise vormi ka suurepärased sõbrad.
Omavalitsuste ülesanne on luua lastele ja teistele elanikkonna gruppidele head sportimistingimused. Viimastel aastatel on ka Võrus spordirajatistesse palju investeeritud. Spordikooli õpilastele on kasutada treeninguteks kaasaegsed spordirajatised, spordikoolis töötavad vabariigis tunnustatud treenerid ja spordikoolil on kõrged sportlikud tulemused.
Soovin kõikidele õpilastele, töötajatele ja vilistlastele edu ja kordaminekuid ka järgnevateks aastateks. Võru ja sport kuuluvad kokku, moodustades loomuliku terviku. Võitja ei ole alati see, kes võidab, vaid see, kes ennast ka ületab.