HERMANN KOCH
kolmanda pojana. Kochidele kuulus Võrus krunt, kus tänapäeval asub Vabaduse väljak. Hermann Koch veetis oma nooruspõlve Pärnus ja Tartus. Aastatel 1901-1906 õppis ta Tartu Ülikoolis õigusteadust. Ülikooli lõpetamise järel sai temast ringkonnakohtu kohtuniku kandidaat ning pikka aega töötas ta vandeadvokaadina. Lisaks sellele oli ta ka Eesti sakslaste ühenduse juhatuse liige ning aitas organiseerida saksa koolisüsteemi.
Foto 1. 19-aastane Hermann Koch.
Foto on tehtud Pärnus enne õppima asumist Tartu Ülikooli.
Esimese maailmasõja päevil elas Hermann Koch Berliinis, kus ta jätkas oma õpinguid. Lisaks õppetööle tegi ta kaastööd Oriendi Teabekeskuse tarbeks. Maailmasõja lõppedes naases Koch tagasi kodumaale, kus ta määrati sõjakahjude komisjoni. Oli 1918-1919 Eesti Ajutises Valitsuses Saksa vähemusasjade minister.
1919. aasta valimistel kandideeris Koch Saksa-Balti erakonna liikmena Asutavasse Kokku. 1918. aastal rajatud Saksa-Balti erakond seisis baltisakslaste huvide eest. Erakonna põhiseisukohtade hulka kuulusid näiteks kõigi Eestis elavate rahvaste keelte võrdõiguslik kaasamine riigiasutustes, sakslaste esindatus valitsuses, Eestis elavate rahvaste lepitamine, pooldati presidendi ametikoha loomist jne. Lisaks Hermann Kochile pääsesid Saksa-Balti erakonnast Asutavasse Kogusse ka advokaat Max Bock, günekoloog Johannes Meyer ja Georg von Stackelberg.
Asutavas Kogus lõi Hermann Koch kaasa rahaasjanduse komisjonis ning oli seadusandliku delegatsiooni liige.
Foto 2. Saksa Erakonna liikmed, kes pääsesid
1919. aastal Asutavasse Kogusse.
Hermann Koch tõestas ennast ka eduka ettevõtjana. Ta oli Eesti põllumajandustootjate ühistu asutaja ja juhataja. Ühistu vahendas soodsaid laenusid saksa vähemusgrupile maa ostmiseks. 1924. aastal sai ka Hermann Kochist taluomanik. Lisaks sellele oli ta ettevõtete Port Kunda ja Asserin juhatuse esimees ning Põhja paberi- ja puupapivabrikute juhatuse liige.
Teise maailmasõja alguses kutsus Hitler baltisakslasi tagasi ajaloolisele kodumaale Saksamaale (Umsiedlung). Hermann Koch otsustas oma perega esialgu paigale jääda ning jätkata tegevust eelkõige ettevõtluses. Alles 1941. aastal, kui NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti järelümberasumise (sks Nachumsiedlung) kokkulepe, lahkus ka Kochide pere Eestist. Nad seadsid ennast sisse Schwerenis, kuid ei jäänud sinna kauaks, sest Hermann Kochi hakati peagi süüdistama ümberasumist takistanud tegevuses ja vastupropagandas. Ta kuulutati natsionaalsotsialismi ja saksa rahva vaenlaseks ning viibis mõnda aega politsei järelvalve all. 1941. aasta sügisel õnnestus Kochidel naasta tagasi Eestisse, kus oli vahepeal alanud saksa okupatsioon. Hermann Koch lõi kaasa organisatsioonis "Todt" ja tsemenditööstuse Port Kunda juhina, aitas ta varustada armeegruppi Nord vajamineva tsemendiga.
Mitmed Kochi vaenlased püüdsid pere elamisluba kehtetuks tunnistada. Need katsed ebaõnnestusid sinnamaani, kuni üks Hermann Kochi tütardest Soome kaudu Rootsi põgenes. Nüüd tühistati poliitiliselt ebausaldusväärse perekonna elamisluba ja pere sõitis 1. aprillil 1944 Posenisse (saksa provints). Seal elas Koch Schroda kandis, kuni ta põgenes Lüdersfeldi, kus 1957. aasta märtsikuus suri.
Foto 3. Hermann Koch 1923. aastal.