SÜNNI REGISTREERIMINE

Kirjeldus

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse:

  • emana, lapse sünnitanud naine;
  • isana mees, kes:
    - on lapse emaga abielus või
    - on isaduse omaks võtnud või
    - kelle isaduse on tuvastanud kohus või
    - kes on andnud naise kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku anonüümse doonori või mittepartnerist doonori seemnerakkudega või
    - kes on andnud kunstliku viljastamise nõusoleku partnerannetajana.
  • teise vanemana ema naissoost abikaasa, kes on andnud nõusoleku oma naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks.

Lapse sünd registreeritakse Eestis, kui:

  • laps on sündinud Eestis;
  • lapse vanema elukoht on Eestis või
  • lapse vanemal on Eesti kodakondsus.

Kui lapse sünd on registreeritud välisriigis, siis Eestis lapse sündi uuesti ei registreerita. Välisriigi sünnidokument tuleb Eesti rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele
Nõuded välisriigi dokumendile.

Isaduse omaksvõtt 

Isaduse omaksvõtu avalduse saab esitada:

  • lapse sünni registreerimisel või
  • pärast lapse sünni registreerimist või
  • naise raseduse ajal, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine osutub pärast lapse sündi võimatuks või raskeks. Avaldus tuleb esitada perekonnaseisuasutusele.

Välisriigis võib esitada isaduse omaksvõtu avalduse Eesti konsulaarasutuses, kes edastab selle Eesti perekonnaseisuasutusele, kus lapse ema annab isaduse omaksvõtule oma nõusoleku.

Kui lapse eostanud mees, kes ei ole lapse emaga abielus, võtab isaduse omaks, ei ole lapse emal enam vaja abikaasa nõusolekut selleks, et lapse tegelikult eostanud mees saaks isaduse omaks võtta. Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel.

Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse lapse sünni registreerimisel tema vanema(te) andmed rahvastikuregistrisse kandmata, st neid ei ole lapse sünnitõendil.

Alaealine lapsevanem

Kui lapse ema on alaealine ja kohus ei ole tema teovõimet laiendanud lapse sünni registreerimise osas, on lapse, kelle sündi registreeritakse, seaduslikuks esindajaks kohalik omavalitsus. Perekonnaseaduse § 176 lõike 1 kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Kui lapse isa on täisealine ja abielus lapse emaga, on lapse isa lapse seaduslik esindaja ning lapse sünni registreerimise avalduse saab esitada lapse isa.

Kui lapse isa on täisealine, kuid ei ole lapse emaga abielus, saab ta lapse seaduslikuks esindajaks pärast isaduse omaksvõttu.

Kõikide sünni registreerimisel antavate tahteavalduste ja nõusolekute (nt nime andmine, nõusolek isaduse omaksvõtuks jms) puhul peab alaealise tahteavaldusele ja nõusolekule andma oma nõusoleku tema seaduslik esindaja (vanem(ad), eestkostja).

Sünni registreerimine

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele

Sünni registreerimise avalduse esitab lapse seaduslik esindaja (vanem või eestkostja) ühe kuu jooksul pärast lapse sündi. Kui lapse vanem või eestkostja ei saa mõjuval põhjusel lapse sündi ühe kuu jooksul registreerida, peab ta teatama sellest ükskõik millisele sünde registreerivale perekonnaseisuasutusele. Sel juhul on võimalik sünni registreerimise tähtaega ühe kuu võrra pikendada. Avalduse tähtaegse esitamata jätmise eest on võimalik võtta lapse seaduslik(ud) esindaja(d) vastutusele väärteo eest (KarS § 282).

Sünd registreeritakse perekonnaseisuasutuses seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse esitamise päevast alates.

Sünni saab registreerida:

  • e-teenusena portaalis rahvastikuregister.ee nii abielus kui mitteabielus olevad vanemad ja üksikvanem. Avaldus vajab vanema(te) poolt digitaalset allkirjastamist. Pärast sünni registreerimist saavad vanemad teate, et sünd on registreeritud ja sünnitõendi(d) saab kätte sünni registreerinud perekonnaseisuasutusest. Elektrooniline tõend saadetakse krüpteeritult vanemate e-postile.

Teenus on kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles;

  • perekonnaseisuasutuses alaealine vanem, mitteabielus vanemad kahekesi kohal olles, abielus vanematest üks, võttes kaasa teise vanema kirjaliku nõusoleku

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta.
     - abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus.
     - abielus mitteolevad vanemad valivad sünni registreerimisel, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele vanemale.

Avaldused

Sünni registreerimise avaldus 
Isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist 
Põlvnemise välistamise avaldus 
Menetlemine

Sünde registreerivad Võru linnavalitsuses:
Kersti Kattai kersti.kattai@voru.ee, tel 5302 1937;
Anneli Nelk anneli.nelk@voru.ee, tel 785 0914, 5330 9511;
Vastuvõtuajad: E kl 14-17, K kl 9-12, N kl 9-12. Vastuvõtuvälisel ajal kohaletuleku aeg eelnevalt kokku leppida.

Toetused

I. Sünnitoetuse taotlemine Võru Linnavalitsusest.

II. Riiklikust sünnitoetusest; Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaal 

Õigusaktid
Loe lisaks

Lapsele nime andmine sünni registreerimisel. 

Eesnime sobivuse päring.

Rohkem sünni registreerimisest