SÜNNI REGISTREERIMINE

 

UUS!
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA)sai valmis esimese proaktiivse teenuse ning avas iseteeninduse, kus lapsevanemad saavad  kasutada taotlustevaba PEREHÜVITISTE teenust.  
 
Proaktiivne teenus  käivitub lapsele nime panemise ja rahvastikuregistrisse registreerimise järel. 
 
Kui laps on rahvastikuregistris registreeritud, jõuab see info järgmisel päeval automaatselt SKA-le ja seejärel tehakse vanematele perehüvitiste pakkumus, mis  jõuab paari päeva jooksul vanemate postkasti. Vanematel ei ole enam vaja perehüvitiste saamiseks taotlust esitada ega SKA klienditeenindusse kohale tulla. 
 
Head vanemad! Palun vaadake üle SKA iseteeninduses, aadressil iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee, kas seal on teie korrektsed ja kasutusel olevad e-posti aadressid olemas. Iseteenindusse saab siseneda nii ID-kaardi, mobiil-ID kui Smart-ID-ga.
 
Kirjeldus

Lapse sünd registreeritakse Eestis, kui:

  • laps on sündinud Eestis;
  • lapse vanema elukoht on Eestis või
  • lapse vanemal on Eesti kodakondsus.

Kui lapse sünd on registreeritud välismaal, Eestis sündi ei registreerita, kuid välisriigi sünnidokument tuleb rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele. Nõuded välisriigi dokumendile

Sünde registreerivad kõik valla- või linnavalitsused.

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele perekonnaseisuasutusele.

Avalduse esitab lapse seaduslik esindaja (esindajad) ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates.

Kui lapse vanem või eestkostja ei saa mõjuval põhjusel lapse sündi ühe kuu jooksul registreerida, peab ta teavitama sellest ükskõik, millist sünde registreerivat perekonnaseisuasutust. Sellisel juhul on võimalik sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Avalduse tähtaegse esitamata jätmise eest on võimalik võtta lapse seaduslik esindaja vastutusele väärteo eest (karistusseadustik § 282).

Kui lapse vanemad on omavahel abielus, saab:

  • sünni registreerida perekonnaseisuasutuses ainult üks vanem. Sel juhul peab kaasas olema teise vanema kirjalik avaldus lapsele antava nime osas.
  • sünni registreerimise avalduse esitada digitaalallkirjaga kinnitatult teabevärava eesti.ee kaudu. Pärast sünnikande koostamist läheb avaldajale teade, et sünd on registreeritud ja sünnitõendi saab kätte sünni registreerinud perekonnaseisuasutusest.

Lapse sünni registreerimise avalduse esitaja(te)le väljastatakse esmane sünnitõend(id) tasuta.

Korduva tõendi eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Loe lisaks

Sünd registreeritakse seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast alates.

Sünni registreerimise eest riigilõivu tasuma ei pea.

Menetlemine

Sünde registreerivad Võru linnavalitsuses:

Kersti Kattai kersti.kattai@voru.ee, tel 785 0945, 5302 1937, kabinet 9;
Sirje Randver sirje.randver@voru.ee, tel 785 0914, kabinet 8;
Anneli Nelk anneli.nelk@voru.ee, tel 785 0901, infosaal.

Vastuvõtuajad: E 14–17, T 9–12, 13–16, K 13–16, N-R 9–12
Taotlemine

Avaldus koostatakse tavapäraselt perekonnaseisuasutuses avaldaja(te) ütluste põhjal. Vajalik avaldaja isikut tõendav dokument ja tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta (juhul kui tervishoiuteenuse osutaja pole tõendit edastanud elektroonselt rahvastikuregistrisse).

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

Taotlusvormid:

Sünnitoetuse taotlemine

Õigusaktid
Loe lisaks

Lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud.
Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:
1) kes on lapse emaga abielus;
2) kes on isaduse omaks võtnud või
3) kelle isadus on tuvastatud kohtus.

Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast lapse sünni registreerimist või juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, ka naise raseduse ajal.

Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, peavad abikaasad esitama selle kohta lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avalduse (võib esitada notariaalselt kinnitatuna). Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid ning on võimalik registreerida isaduse omaksvõtt lapse tegeliku isa poolt.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata (st neid ei ole ka sünnitõendil).