Uudiste arhiiv

Uudiste arhiiv on grupeeritud aastate kaupa.

2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

Uudised 2010

« Tagasi

Vette minnes tunne oma võimeid!

Igal aastal jätab veeõnnetuste tõttu oma elu umbes 60 inimest. Kuigi suvi pole veel alanud, on juba kolm noort Eesti meest hooletu vettehüppamise tõttu halvatuna voodis. Jahmatav reaalsus. Peamisteks veeõnnetuste põhjusteks on vähene ujumisoskus ja enda võimete ülehindamine. Ent tegelikult saame teadlikult ja õigesti käitudes nii enda kui teistega juhtuvaid veeõnnetusi ära hoida.

Looduslikud veekogud on kõik erinevad ning seetõttu on ka veekogudega seotud ohud erinevad. Ohutuks ujumas käiguks arvesta konkreetse veekogu omadustega – sügavuse ja vee läbipaistvusega, kallaste omapäraga, veetaimedega, voolutugevuse ja lainetusega. Meeles peab pidama, et vee temperatuur võib olla tänu hoovustele ja allikatele muutlik. Palju vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest (nt sillad, muulid), kus vesi võib olla kas liiga madal või vee all on kive, kändusid ja muid takistusi, mis on ohtlikud just vette hüpates.

Vees olles ei tohi nalja pärast teeselda uppujat, võistelda hinge kinnipidamises, vee all ujumises või kellegi vee alla surumises. Nõndaviisi võib väga hõlpsalt vee kurku tõmmata ning õnnetus ongi käes.

Ujuma ei soovita minna, kui ollakse väsinud, ülekuumenenud, halva enesetunde või liiga täis kõhuga. Mine ujuma või paadiga sõitma koos kaaslasega. Üksi vette minnes on mõistlik sellest kaldale jääjatele teada anda. 

Äärmiselt eluohtlik on ujuma minna joobeseisundis, sest joobest on tingitud suurem riskimine, oma võimete ülehindamine ja füüsilise võimekuse vähenemine. Seltskondades, kus pidutsemise käigus alkoholi tarbimise kogus kipub käest minema, ei ole üldse harvad juhud, kui hakatakse ujumisoskusega mõõtu võtma ning üksteisele „ära tegema". Aga arukas inimene saab aru, et alkohol ja ujumine ei sobi kokku. Kui tahad pidutseda, tee seda ilma ujumiseta.

Ohutust tuleb silmas pidada ka paadiga sõitma minnes, sest õnnetused paadisõidul tekivad sageli oskamatusest või hooletusest. Sagedasemaks põhjuseks on paatide ülekoormamine, paadisõit alkoholijoobes, sõiduks kõlbmatute paatide kasutamine, kogenematus juhtimisel.

Lastel peab ujumisel ja veekogude läheduses alati silma peal hoida. Lapsed ei taju veega kaasnevaid ohtusid, mistõttu on täiskasvanu juuresolek tõesti oluline. Kahjuks on igal aastal traagiliselt lõppenud veeõnnetustesse sattunud ka lapsi, seega ärge jätke neid tähelepanuta.

Sel aastal pöörabki päästeteenistus ennetustöös rohkem tähelepanu veeohutusele ning selle raames koolitame gümnaasiumiastme noori ohutust käitumisest veekogu ääres, kuidas veeõnnetusi vältida ja kuidas anda abi.

Vaata ka www.veeohutus.ee


Eha Anslan
Lõuna-Eesti Päästekeskus
ennetustöötaja