Kuidas toimub pakendite kogumine läbi taaskasutusorganisatsiooni ja mis saab pakenditest edasi?

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) kogub ja suunab taaskasutusse pandiga koormamata pakendijäätmeid, mis tekivad nii ettevõtetes kui kodudes.  Tarbijal on võimalus pakendijäätmetest tasuta vabaneda, tuues pakendijäätmed eelnevalt sorteerituna ja puhastatuna pakendikonteinerisse.

ETO on paigaldanud avalikult kasutatavatesse kogumispunktidesse  üle paari tuhande pakendikonteineri  üle Eesti (Võru linnas 28 ETO konteinerit), paljudes kohtades on eraldi kogumismahutid klaas-, paber-  ja segapakendi kogumiseks.

 Tasub teada!

  • Taaskasutuskonteinerisse toodavaid pakendeid ei ole vaja eelnevalt pesta, piisab kui pakend on tootest tühi (vedelam kraam pakendist välja kallatud või nõrutatud).
  • Pakendi puhastamisel soovitame lähtuda mõistlikkuse printsiibist – see tähendab, et kui pakendi tühjendamine tootest ei ole võimalik ilma ebamõistlikult palju ressursse (energiat, aega, vett jms) kulutamata, siis võib sellise pakendi panna prügikasti, mitte taaskasutuskonteinerisse (nt hambapasta tuub).

Pakendjäätmeid taaskasutatakse.

Pakendijäätmete taaskasutamine toimub nii Eestis kui välismaal. Pakenditest valmistatakse uusi tooteid – näiteks sekundaarsest plastist prügikotte, aiamööblit, lillepotte jpm. Klaas sulatatakse ja vormitakse uuesti pudeliteks ja purkideks.

Sekundaarset metalli on võimalik kasutada väga laialdaselt – mobiiltelefoni korpusest kuni auto varuosadeni. Taaskasutatud paberist ja papist tehakse Räpina Paberivabrikus pakkenurki, kirjatarbeid, dokumendi kaasi ja palju muud.

Ohtlike ainete pakenditest. 

Ohtlike ainete pakendid ei ole tühjana ohtlikud (välja arvatud surve all olevad nn aerosoolpakendid), aga kui pakendisse on jäänud küllalt palju ohtlikku ainet ja seda ei ole võimalik või ei soovita enam kasutada, siis tuleb see koos pakendiga viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Pakendikonteinerisse soovitame mitte tuua ka  kergestisüttivate toodete pakendeid, mis puutuvad tootega vahetult kokku (nt lakibensiini pudel vms). 

Ohtlike kemikaalide, mis ei ole tarbekeemia, pakend, tuleb viia jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti, mitte pakendikonteinerisse.

Mis on suuremad probleemid, millest inimesi teavitada, et süsteem paremini toimiks?

Suurimaks probleemiks on pakendikonteinerite väärkasutamine.

Kuigi pakendikonteinerid on varustatud infokleebistega, millel on nii kirjas kui pildis konteineri otstarve, tuuakse sinna toidujäätmed, kasutatud lapsemähkmeid ja palju muud, mis ei ole pakend.  

Elanike teadlikkuse parendamine on meie südameasi, kuid paraku ainuüksi meiepoolsest teavitustegevusest ei piisa. Kui pakendikonteinerisse on toodud loomakorjus, on sellise käitumise taga pigem hoolimatus, mitte teadmatus.

Süsteemi toimimise ajendiks on motiiv, mis suunab inimesi õige asja nimel tegutsema.

Mis innustaks elanikke senisest rohkem loodusest hoolima ja pakendijäätmeid taaskasutusse suunama? Majanduslik tasuvus, seadusekuulekus või  südametunnistus –  hoolimine loodusest.

Kuna pakendite äraveo eest ei pea tarbija maksma, on pakendeid kodusest olmeprügist eraldades võimalik prügiveo kuludelt kokku hoida.

 Pakendiseadus ja jäätmeseadus kohustavad tarbijat pakendeid liigiti koguma ja taaskasutama – seega pakendijäätmeid olmeprügisse visates rikume seadust.

ETO töötajad on väga tänulikud headele inimestele, kes hoolivad ja pakendeid taaskasutusse toovad. Taaskasutaja poolt vaadatuna  võiks neid muidugi rohkem olla – nii pakendeid kui hoolivaid inimesi

Siret Kivilo, ETO juhatuse liige