ABIELUVÕIMETÕEND
 

Abieluvõimetõend on abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi.

Abiellumine Eestis 

Abieluvõimetõendi esitamine Eestis abiellumiseks.

Kui Eestis soovib abielluda inimene, kes on elanud siin vähem kui 6 kuud või kelle elukoht on välisriigis, peab ta koos muude vajalike dokumentidega esitama oma kodakondsus- või elukohariigi pädeva asutuse poolt välja antud abieluvõimetõendi, mis tõendab, et tal pole oma elukohariigi õiguse järgi abielu sõlmimiseks takistusi.

Tõend peab abiellumise ajal kehtima.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud.

Eesti kodanik ja määratlemata kodakondsusega isik, kellele on väljastatud Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus annavad juhul, kui nende elukoht on välisriigis või kui nad on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ning kui nad ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada, perekonnaseisuametniku juures abielu sõlmimise menetluse käigus kirjaliku kinnituse selle kohta, et takistused abielu sõlmimiseks puuduvad. Kinnitus asendab abieluvõimetõendit.

Välisriigi kodanikul, kes ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada (nt välisriigis ei väljastata sellist dokumenti), on õigus pöörduda Eestis maakohtusse ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Luba kehtib kuus kuud.

Abiellumine välisriigis 

Eesti elaniku ja Eesti kodaniku abieluvõimetõend.

Kui Eesti kodanik või Eesti elanik soovib abielluda väljaspool Eestit, väljastatakse talle tema avalduse alusel tõend abieluvõime kohta.

Tõendi väljastab maakonnakeskuse kohalik omavalitsus või Eesti konsulaarametnik piirkonnas, kus abielu sõlmitakse. Tõendile võib lisaks vormikohastele andmetele märkida ka muid andmeid, kui see on abielu sõlmimise riigi õiguse kohaselt vajalik.

Kestvus

Abieluvõimetõend kehtib selle väljastamisest arvates kuus kuud. 

Riigilõiv Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist.

Abieluvõimetõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10,00 eurot.

Saaja: RAHANDUSMINISTEERIUM
Pangakontod:

SEB Pank EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X)
Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X)

Viitenumber: 10294002000163 
Selgitus: abieluvõime tõendi väljastamine

Riigilõivu on võimalik maksta ka sularahas või kaardiga Võru Linnavalitsuses.

Taotlemine

Avalduse saab esitada Võru Linnavalitsusele alljärgnevalt:

  • isiklikult ja kirjalikult asutusse kohale tulles;
  • kirjalikult posti teel, saates avalduse perekonnaseisuasutusse;
  • elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult, saates avalduse ametniku e-postile;

Taotlusvormid: abieluvõimetõendi avaldus eesti keeles, inglise keeles

Abieluvõimetõendi väljaandmise avalduses märgitakse lisaks isiku enda andmetele, millisesse riiki tõend esitatakse ja selle isiku nimi, sugu, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, sünnikoht, elukoht ja perekonnaseis, kellega avalduse esitaja abielluda soovib.

Tõendit ei väljastata enne, kui asutus on abielu sõlmimisel nõutavate dokumentide põhjal veendunud selles, et Eesti õiguse kohaselt ei ole abiellumiseks takistusi.

Menetlemine

Perekonnaseisutoimingute spetsialist Kersti Kattaikersti.kattai@voru.ee, tel 785 0945, 5302 1937
Vastuvõtujad: E 1417, T 912, 1316, K 1316, N-R 912 

Registripidaja  Sirje Randver,  sirje.randver@voru.ee, 785 0914 

Kokkuleppel avaldajaga väljastatakse tõend mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 1 kuu avalduse saabumisest.

Õigusakt
Viited

Abielu sõlmimine välisriigis
Eesti välisesindused 
Konsulaarteenused 
Eesti kohtud 
Abielu tunnustamine EL liikmesriikides 

Abielu sõlmimise järel

Välisriigis abiellumist tõendav dokument tuleb 30 päeva jooksul pärast abiellumist esitada Eestis perekonnaseisuasutusele, et vajalikud muudatused saaksid tehtud ka Eesti rahvastikuregistris.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Muul juhul peavad need olema tõlgitud ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Dokumentide tunnustamine