SURMA REGISTREERIMINE 
 

Kirjeldus

Surm registreeritakse Eesti perekonnaseisuasutuses kui:

  • isik sureb Eestis;
  • välisriigis surnud isiku viimane elukoht oli Eestis;
  • välisriigis surnud isikul oli Eesti kodakondsus.

Kui surm on registreeritud välismaal, Eestis surma ei registreerita, kuid välisriigi surmadokument tuleb rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele. Loe lisaks

Avalduse surma registreerimiseks võib esitada ükskõik millisele valla- või linnavalitsusele seitsme päeva jooksul isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast.

Perekonnaseisuasutuses registreeritakse surm kolme tööpäeva jooksul sellekohase avalduse saamisest arvates.

Esmane surmatõend on avaldajale tasuta. Korduva tõendi eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Loe lisaks

Menetlemine

Surmi registreerivad Võru linnavalitsuses:

Kersti Kattai kersti.kattai@voru.ee, tel 785 0945, 5302 1937, kabinet 9;
Sirje Randver sirje.randver@voru.ee, tel 785 0914, kabinet 8;
Anneli Nelk anneli.nelk@voru.ee, tel 785 0901, infosaal.

Vastuvõtuajad: E 14–17, T 9–12, 13–16, K 13–16, N-R 9–12
Taotlemine

Surma registreerimise avalduse võib esitada surnu abikaasa, sugulane, hõimlane, tervishoiuteenust osutava asutuse juht, politseiametnik või muu isik, kellel on andmeid isiku surma kohta.

Avaldus koostatakse tavapäraselt perekonnaseisuasutuses avaldaja ütluste ja loetava arstliku surmateatise põhjal. Vajalik avaldaja isikut tõendav dokument ja arstlik surmateatis.

Surma registreerimise eest riigilõivu tasuma ei pea.

Matusetoetuse taotlemine Võru linnavalitsusest.

Õigusaktid
Loe lisaks

Avaldajal tuleb arvestada, et kui arstlikul surmateatisel on surnu kohta andmed puudulikud või loetamatud (nt puudub või on vale surmaaeg, surmakoht, isikukood, puuduvad või on loetamatud teatise koostaja andmed), mille tõttu isikut ei ole võimalik tuvastada, siis surmakannet ei tehta ja surmateatis tagastatakse avaldajale palvega pöörduda tagasi meditsiiniasutusse ja lasta dokument korrektselt vormistada.

Kui surnu oli avaldaja andmetel abielus, siis sisestatakse enne surma registreerimist võimalusel abieludokument. Perekonnaseisuasutusel on seadusest tulenevatel juhtudel õigus nõuda ka teisi surma registreerimiseks vajaminevaid dokumente.

Perekonnaseisuasutusel on seadusest tulenevatel juhtudel õigus nõuda ka muid surmakande tegemiseks vajaminevaid andmeid tõendavaid dokumente. Avaldus ja kõik dokumendid esitada perekonnaseisuasutusele eesti keeles.

VÄLISRIIGI DOKUMENT peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Alates 16.02.2019 kohaldus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Määrusest tulenevalt on Euroopa Liidu liikmesriikide vahel määruse kohaldamisalasse kuuluvad avalikud dokumendid ja nende kinnitatud ärakirjad vabastatud igasugusest legaliseerimise ja apostillimise nõuetest.